Kliimaministeerium: võõrliikide leviku soodustamine Eestis on karistatav

Kliimaministeeriumi hinnangul lasub maaomanikel vastutus vältida invasiivsete liikide levikut oma valdustest loodusesse. Seadusesse lisatud täpsustus võimaldab nüüd ametkondadel sekkuda ka juhtudel, kus tegevusetus soodustab võõrliikide edasist laienemist.

Eesti maaomanikud peavad arvestama, et nende valduses olevate invasiivsete liikide kontrollimatu levik loodusesse toob kaasa vastutuse. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi rõhutas, et kehtiv seadusandlus kohustab iga isikut vältima olukorda, kus tema kinnistu muutub uute võõrliikide allikaks.

Eesti loodusest on praeguseks tuvastatud 1014 võõrliiki, mis on sinna sattunud peamiselt aianduse, lemmikloomade pidamise või inimtegevuse kaudu. Linnamägi sõnul on neist umbes ühe protsendi puhul tegemist tõeliselt ohtlike ja invasiivsete liikidega, kes võivad kohalikku ökosüsteemi märkimisväärselt kahjustada. Kõige kriitilisemate näidetena nimetas ministeerium karuputke, lupiini, Kanada kuldvitsa, lemmaltsi ning loomaliikidest kährikkoera, minki ja erinevaid võõrvähke.

Vastutus ja kontroll

Ministeerium on viimasel ajal täpsustanud seadusesätteid, et vältida vaidlusi maaomanikega, kes väidavad, et nad pole invasiivseid liike ise istutanud. Kui varem oli keeruline tõendada vastutust juhul, kui taimed olid levinud iseeneslikult, siis nüüd on õiguslikult selge, et ka tegevusetus, mis soodustab võõrliigi levikut, on karistatav.

See ei tähenda, et riik alustab üle-eestilisi massilisi aedade kontrollimisi. Linnamägi sõnul on sunnimeetodid olemas, kuid rahatrahv ei ole ametkonna esmane eesmärk. Eelkõige püütakse vältida kõige agressiivsemate liikide levikut: näiteks karuputke puhul on kõik teadaolevad kolooniad aktiivse tõrje all ning iga uue leiukoha puhul algatatakse viivitamatult hävitustegevus.

Tegevusetus toob tagajärjed

Palju keerulisem on olukord koduaedades levivate Hispaania teetigudega, kelle tõrje on riiklikul tasandil raskendatud. Kuna teod on aktiivsed peamiselt öösel ja paiknevad tihedas asustuses, eeldab nende ohjamine piirkondlikku omaalgatust ja näiteks kohalike omavalitsuste korraldatud talguid.

Kliimaministeerium märgib, et maaomaniku roll ei piirdu vaid kinnistu korrashoiuga, vaid ulatub ka ümbritseva keskkonna kaitsmiseni invasiivsete liikide eest. Seaduse eesmärk on panna inimesi vastutama oma territooriumil toimuva eest, et vältida kontrollimatut looduskeskkonna degradeerumist.