Kliimaministeerium koostab seadusemuudatused toiduraiskamise ja tekstiilijäätmete vähendamiseks

Kliimaministeerium on välja töötanud seaduseelnõu, mis kohustab toiduainetööstust ja kauplejaid aktiivsemalt loovutama aeguvaid tooteid ning tekstiilitootjaid valmistama vastupidavamaid kaupu. Aastaks 2030 peavad toiduettevõtted vähendama toidujäätmeid vähemalt 10% ja tarbija tasandil tuleb jäätmeid vähendada 30% võrra. Muudatused jõustuvad kavandatult 17. juunil 2027.

Kliimaministeerium on koostanud seaduseelnõu, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada Eestis nii toidujäätmete kui ka tekstiilijäätmete tekke mahtu. Eelnõu näeb ette uusi kohustusi toiduainetööstusele, jaekaubandusettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ning tekstiilitootjatele.

Toidujäätmed: eesmärgid ja kohustused

Praegu tekib Eestis keskmiselt 90 kg toidujäätmeid elaniku kohta aastas. Seaduseelnõu kohaselt peavad toiduainetööstusettevõtted vähendama oma tegevusest tulenevaid toidujäätmeid 2030. aastaks vähemalt 10%, tarbimise tasandil aga 30% võrra. Nõuded kehtivad nii kodumajapidamistele, suurtele kauplusettevõtetele, hulgifirmadele kui ka toitlustusasutustele.

Kliimaministeeriumi jäätmekäitluse korralduse osakonna juhataja Kristel Kibin selgitas, et riiklikult kehtestatud eesmärgi saavutamine eeldab ühist pingutust kõigilt osapooltelt. «Ettevõtted saavad vähendada oma tegevusest tekkivaid toidujäätmeid, kodumajapidamiste puhul on rõhk aga teadlikkuse tõstmisel ja vastutustundliku tarbimise harjumuste kujundamisel,» ütles ta.

Selleks korraldatakse teavituskampaaniaid «Austa toitu jäägitult» ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel tutvustatakse praktilisi jäätmetekke vältimise lahendusi. Lisaks soovib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tõsta elanike teadlikkust toodete märgistusest, Kibin sõnul julgustatakse toiduainetootjaid kasutama võimalusel märgistust «Parim enne» selle asemel, et märkida «Kõlblik kuni».

Suurettevõtted jaekaubanduses, hulgimüügis, toiduainetööstuses ja toitlustuses peavad hakkama arvestust pidama tekkinud toidujäätmete ja annetatud toidukoguste üle ning koostama tegevuskava jäätmetekke vältimiseks. Lisaks kohustab eelnõu suuri jaemüüjaid ja toiduainetootjaid avaldama oma veebilehel info selle kohta, milline osa mahakantud toodetest on annetatud. Toiduainetööstuse ettevõtted, välja arvatud toitlustusasutused, peavad pakkuma Toidupangale ja teistele toidujagamisorganisatsioonidele lepingute sõlmimist.

Tekstiilisektor: tootjavastutus kiirmoe vastu

Tekstiilijäätmete puhul konkreetset sihtnäitajat eelnõus ei seata, kuid probleemi ulatus on märkimisväärne: Eestis ostetakse keskmiselt 12,2 kg uut rõivast ja kodutekstiili ning lisaks 3,1 kg kasutatud tekstiili elaniku kohta aastas.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kerli Rebane selgitas, et kahe aasta pärast loodav tootjavastutuse süsteem peaks ergutama ettevõtteid tootma kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid tooteid, vähendades vajadust sageli uusi rõivaid, jalanõusid ja muid tekstiilitooteid osta. «Tootjad peavad nõuete täitmiseks looma ühenduse, mille kaudu korraldatakse tekstiilijäätmete ja jalanõude kogumine, vedu, sortimine ja edasine töötlemine,» lausus Rebane.

Tootjavastutuse tasu suuruse määrab ühing ise, arvestades süsteemi toimimiskulusid ning toote vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust, ringlussevõetavust ja ohtlike ainete sisaldust. «Lühikese kasutusajaga toodetele, sealhulgas kiirmoetoodetele, tuleb kohaldada kõrgemaid määrasid kui vastupidavatele toodetele,» rõhutas Rebane.

EL-i nõuded ja rahvusvaheline mõõde

Uued nõuded laienevad ka väljaspool Euroopat asuvatele EL-i turul tegutsevatele ettevõtetele, näiteks Aasia riikide e-poodidele. Eesti turul müümiseks peavad need end registreerima probleemsete toodete registris ja sõlmima lepingu tootjate ühinguga. Rebane märkis, et sarnane süsteem on elektroonikaromude ja patareide puhul juba olemas.

EL-s tekib hinnanguliselt umbes 13 miljonit tonni tekstiilijäätmeid aastas, millest vaid 22% kogutakse korduskasutuseks või ringlussevõtuks, üle kaheksa miljoni tonni põletatakse või ladustatakse prügilasse igal aastal.

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 17. juunil 2027.