Kliimaministeerium andis Tallinnale tähtaja Pelguranna trammitee rahastuse kinnitamiseks

Kliimaministeerium lubab kasutada Euroopa Liidu vahendeid uue Putukaväila marsruudiga Pelguranna trammitee rajamiseks, kuid seab tingimuseks linna suutlikkuse projektiga kiiresti edasi liikuda. Tallinn peab esitama selgitused trammivõrgu ühenduste kohta 14. oktoobriks.

Kliimaministeerium on andnud Tallinna linnale rohelise tule Pelguranna trammitee rajamiseks uuel, Putukaväila marsruudil, eeldusel, et pealinn suudab täita seatud arendustingimused ja pidada kinni ehitusgraafikust. Kuigi ministeeriumi tellitud analüüs viitas, et esialgne Puhangu tänava trass olnuks elanike teenindamise poolest tõhusam, on riik otsustanud toetada linna valitud uut lahendust, et vältida projekti soikumist.

Kliimaminister rõhutas, et riik ei sekku marsruudi valikusse, vaid keskendub projekti teostatavusele ja Euroopa Liidu rahastuse sihipärasele kasutamisele. Minister märkis, et kui Tallinna linnavalitsus on veendunud uue trassi eelistes, on ministeerium nõus toetusega edasi minema.

Vastused ootel oktoobrini

Tallinn peab 14. oktoobriks vastama üheksale täpsustavale küsimusele, mis puudutavad trammiliini sidumist olemasoleva tänavavõrguga, sealhulgas ühendusi Puhangu ja Ehte tänavaga ning jalakäijate mugavust Kolde puiestee lõpp-peatuses. Ministeeriumi peamine murekoht ei ole seejuures mitte tehnilised lahendused, vaid Tallinna ajalooline suutlikkus planeeringute ja ehituslubade menetlemisel.

„Suurim risk on selles, kas trammitee saab valmis 2029. aasta lõpuks. Tallinna linnal on nüüd võimalus näidata, kas nende bürokraatia on vähenenud, sest see on nende endi huvides,“ selgitas kliimaministeeriumi esindaja. Kui Tallinn ei suuda sügiseks esitada rahuldavaid vastuseid või otsustab projekti keerukuse tõttu sellest loobuda, on riigil valmis plaan suunata vahendid teistesse säästva liikuvuse arendustesse.

Alternatiivsed plaanid

Ministeerium plaanib laekunud vastuseid hinnata ühiselt komisjoniga ning anda lõpliku hinnangu novembris. Juhul kui Pelguranna projekt ei vasta tingimustele või venib, jagatakse Euroopa Liidu toetus ümber Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel, suunates raha kergliiklusteede ja jalakäijate tunnelite rajamiseks. See on riigi sõnul alternatiiv, mida soovitakse vältida, kuid milleks ollakse valmis.