Kliendi maksmata arve: kas tööandja tohib kahju töötaja palgast kinni pidada?

Sotsiaalmeedias puhkenud arutelu tõstatab küsimuse, kas teenindusasutuse töötaja peab kinni maksma kliendi, kes lahkus arvet tasumata. Tööõiguse eksperdid selgitavad, et omavoliline palgast kinnipidamine on vastuolus seadusega.

Eesti teenindussektoris kerkib aeg-ajalt küsimus, kuidas käituda olukorras, kus söögikoha või kohviku klient lahkub arvet tasumata. Hiljutises sotsiaalmeedia arutelus kirjeldas barista olukorda, kus kiirel tööperioodil märkas personal liiga hilja, et 95-eurone arve jäi tasumata, ning tekkis kartus, kas tööandja nõuab tekitatud kahju töötajalt sisse.

Töölepingu seadusest tulenevalt ei ole tööandjal õigust töötaja palgast ühepoolselt summasid kinni pidada, kui töötaja pole selleks kirjalikult nõusolekut andnud. Isegi juhul, kui tööandja väidab, et tegemist on töötaja hooletusega, peab kahju hüvitamise nõue põhinema seaduslikel alustel.

Seaduse ja vastutuse piirid

Tööandja ei saa automaatselt kanda kliendi tekitatud kahju töötaja vastutusele. Kui tööandja soovib töötajalt kahju hüvitamist nõuda, peab ta tõendama, et töötaja rikkus oma tööülesandeid süüliselt ja see rikkumine põhjustas otseselt rahalise kahju. Kui tegemist on tavapärase tööõnnetusega või olukorraga, kus töötaja on tegutsenud heas usus, ei saa teda vastutusele võtta.

Kui tööandja siiski otsustab palgast raha kinni pidada ilma töötaja selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta, on tegemist töölepingu seaduse rikkumisega. Sellises olukorras on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, et nõuda kinnipeetud tasu tagastamist. Üldine soovitus tööandjatele on pigem panustada töökorralduse täiustamisse ja riskide maandamisse, mitte suunata vastutust üksikutele töötajatele, kellel on raske jälgida kõiki kliente tipptunni ajal.