Kirjanik Mihkel Mutt avaldas Eestis teose Juhan Viidingu varjatud elust

Kirjanik Mihkel Mutt analüüsib oma uues raamatus "Juhani evangeelium" luuletaja Juhan Viidingu isiksust ja tema loomingu sügavamat tähendust. Mutt leiab, et kunstnik tajus oma 1995. aastal toimunud lahkumise ette juba aastakümneid varem.

Kirjanik Mihkel Mutt avaldas raamatu "Juhani evangeelium", milles ta lahkab Juhan Viidingu isiksust ja tema erakordset mõttemaailma. Muti hinnangul oli tegemist Eesti luule ühe kõige unikaalsema nähtusega, kelle olemus erines tavapärasest sedavõrd, et teda võis pidada omamoodi tulnukaks, kellel puudus kaitsekiht elu suhtes.

Muti sõnul polnud Viidingu puhul tegemist vaid andeka kunstnikuga, vaid inimesega, kelle elutunnetus oli fundamentaalselt teistsugune. "Tal ei olnud kaitsekihti elu suhtes. Me ei küsi iga päev, miks ma olemas olen ja mis on elu mõte, aga Juhan küsis iga päev, kus ma olen, kes ma olen ja miks ma üldse olemas olen," kirjeldab Mutt teoses luuletaja sisemist konflikti.

Raamatu autor toob välja, et Viidingu luule ja elu olid tihedalt põimunud, kandes endas surma ning enesetapu motiive juba aastakümneid enne 1995. aastal toimunud traagilise sündmuse. Muti kinnitusel polnud luuletaja varasemad tekstid juhuslikud, vaid pigem programmijärgne ettevalmistus.

"Ta 20 aastat varem peaaegu täpselt ütles, millal see kõik toimub," nendib Mutt, viidates luuletaja võimele oma saatust poeetiliselt ette aimata. Samas ei käsitle Mutt Viidingu lõppu pelgalt kurbliku sündmusena. Ta kirjeldab seda kui luuletaja soovi naasta kõiksusesse, nimetades seda omamoodi võidukaks lennuks. "Juhani elu on selles mõttes hea sõnum, et tekitab meis katarsise, me mõtleme temaga seoses ilusaid ja puhtaid tundeid," selgitab autor evangeeliumi-mõiste kasutamist teose pealkirjas.