Kirjanik Kairi Look: paljud tänapäeval ilmuvad raamatud võiksid jääda ilmumata

Autorihüvitusfond avaldas neljapäeval kirjanike, tõlkijate ja illustraatorite laenutushüvitised 2025. aasta eest. Kirjanik Kairi Look leiab, et laenutushüvitiste edetabel peegeldab pigem rahva maitset kui Eesti kirjanduse tegelikku seisu ning raamatukogud võiksid teha parema valiku väärtkirjanduse kasuks. Ta tõdeb, et tänapäeva Eestis ilmub palju raamatuid, mis mõnikümmend aastat tagasi poleks üldse trükki jõudnud.

Neljapäeval avalikustas Autorihüvitusfond kirjanike, tõlkijate ja illustraatorite laenutushüvitised 2025. aasta eest. Kirjanik Kairi Look figureerib tabelis 6238 laenutuse ja 6409-eurose hüvitisega ning jagab oma mõtteid nii laenutussüsteemi kui ka Eesti raamatukogude rolli kohta.

Hüvitis on kirjanikele oluline

Look tunnistab, et laenutushüvitis on kirjanike jaoks märkimisväärne tuluallikas. «Autoreid aitab laenutushüvitis väga,» ütles ta, rõhutades, et see moodustab olulise osa kirjaniku aasta sissetulekust.

Samas hoiatab Look kirustate järelduste eest. «Mulle näib, et laenutushüvitiste edetabeli põhjal Eesti kirjanduse hetkeseisu kohta järelduste tegemine on võib-olla ennatlik. Nad peegeldavad rohkem rahva maitset ja raamatukogust laenutavate inimeste vajadusi,» selgitas ta. Laenutajate hulgas on nii ajaviitekirjanduse otsijaid, koolisoovitusnimekirju täitjaid kui ka väärtkirjanduse lugejaid, kuid viimaseid on alati olnud vähem.

Laenutus- ja müügiedetabelid lahknevad

Rahva Raamatu tegevjuht Rain Siemer kinnitas, et laenutusnimekirjad ja müügiedetabelid kattuvad vaid umbes 30-40 protsendi ulatuses. «On mõned autorid, kes on raamatupoes kindla peale minek. Annavad raamatu välja, raamat läheb edetabelisse ja püsib seal tavaliselt üpris pikalt. Siis on ka raamatukogude autorid, kelle raamatud ilmuvad müügiedetabelitesse viivuks ja siis kaovad ära,» märkis Siemer.

Ta lisas, et raamatukogude laenutajad eelistavad kergemat ilukirjandust, samas kui Rahva Raamatu edetabel on mitmekesisem, seal leiab nii ilukirjandust, krimkat, aimetkirjandust kui ka eneseabiraamatuid.

Väärtkirjandus pudeb riiulist välja

Look tõi konkreetse näite: käies ühes Tallinna haruraamatukogus, leidis ta müügiriiulilt kolm suurepärast väärtkirjandusteost, mille eest oleks ta poes maksnud ligi 40 eurot, raamatukogu oli need välja harvendanud, kuna neid ei laenutata piisavalt. «See on kurvastav. Raamat, mis ei pälvi nii palju tähelepanu kui kergem ilukirjandus, vääriks ikkagi kohta riiulis,» nentis ta.

Siemer mõistab raamatukogude dilemmat: kallis raamat, millel on vähe lugejaid, tekitab paratamatult küsimuse, kas selle ostmine on õigustatud. Look leiab omakorda, et raamatukogu on eelkõige kirjanduslooline mäluasutus, mille ülesanne on talletada kultuuri ajalugu, mitte üksnes rahuldada hetkenõudlust.

Paljud raamatud võiksid jääda ilmumata

«Tegelikult me ju teame, et paljud raamatud, mis tänapäeval ilmuvad paberil, ei oleks mõnikümmend aastat tagasi üldse ilmunudki. Tänapäeva Eestis ilmub väga palju raamatuid, mis võib-olla võiksid jääda ilmumata,» ütles Look otse välja.

Ta ei pea silmas ainult keerulist kirjandust, «ma ei ütle, et raamatukokku peab kuuluma ainult keeruline kirjandus, üldse mitte», vaid kutsub üles lähtuma eelkõige väärtusest. Samas tõdeb ta, et tasakaalu leidmises on oma roll ka kirjanikel ja ajakirjanikel: «Ilmub küll arvustusi, aga sageli on need raamatute kokkuvõtted. Inimnäolist kriitikat võiks olla rohkem. Kõike on võimalik müüa, kui seda hästi tutvustada.»

Look lõpetas helge noodiga: «Ma kutsun kõiki üles rääkima endale armsatest lugemiskogemustest ega tõmbakski siin sugugi piiri, milline raamat see on. See ainult rikastab meie lugemismaastikku.»