Kinnisvaraturg Eestis: mida saab 150 000 euroga Tallinnas, Tartus ja Narvas?

150 000 eurot avab Eesti elamuturul väga erinevaid võimalusi, ulatudes Tallinna kompaktsetest kesklinnakorteritest kuni suurte majadeni Rakveres. Ostuotsuse tegemisel tuleb arvestada lisaks ruutmeetritele ka hoone tehnilise seisukorra, kõrvalkulude ja tulevase müüdavusega.

150 000 eurot on Eesti elamuturul summa, mille eest saab soetada väga erineva kvaliteediga elupinda sõltuvalt sellest, kas kodu otsitakse pealinnas või väiksemas maakonnalinnas. Võrdlus näitab, et elamispinna suurus võib samas hinnaklassis erineda pea neljakordselt.

Tallinnas tuleb selle eelarve juures tihti teha järeleandmisi ruutmeetrites, kus kesklinna piirkonnas võib saada vaid 37,8-ruutmeetrise korteri. Samal ajal võimaldab sama investeering Rakveres soetada 145,3-ruutmeetrise maja, mille juurde kuulub lisaks veel üle 1500 ruutmeetri maad.

Narvas on hinnatase teistsugune. Hiljutise pakkumise kohaselt oli Kreenholmi linnaosas müügil 96,4-ruutmeetrine kolmetoaline korter 100 000 euroga. See tähendab, et ostja ei pea kogu 150 000-eurost eelarvet kasutama ja võib säästetud 50 000 eurot suunata renoveerimiseks või sisustamiseks. Siiski peab arvestama, et Narva kinnisvara hinnakasv ja üüritootlus erinevad oluliselt Tallinna omadest.

Viljandis on võimalik leida lahendusi, mis ühendavad korteri ja maja parimad pooled. Sealne tüüpnäide pakub linna mugavusi, kuid lisab juurde oma terrassi, privaatse sissepääsu ja aiaosa. Ostjal tasub selliste pakkumiste puhul kontrollida, kas aia kasutuskord on võimalik kirjalikult fikseerida.

Kinnisvara soetamisel ei ole mõistlik tugineda vaid ruutmeetrihinnale. Lisaks ostuhinnale tuleb arvestada notaritasude, riigilõivude, hindamisakti ja laenulepingu kuludega. Olulist rolli mängivad hoone tehniline seisukord, kütteviis, parkimiskoha olemasolu ning korteriühistu võimalikud tulevased laenukohustused.