Kinnisvararemont Eestis: mida peab kohustuslikult dokumenteerima?

Kinnisvararemont Eestis: mida peab kohustuslikult dokumenteerima?

Kinnisvaraomanikud jätavad sageli suuremate remonttööde puhul vajalikud dokumendid vormistamata, mis võib kaasa tuua probleeme nii vara müügil kui ka kindlustusjuhtumite korral. Ekspertide sõnul tuleb ehitusluba või teatist nõudvad tööd kooskõlastada enne tööde alustamist.

Eesti

Koduremondi planeerimisel keskendutakse tihti vaid disainile ja eelarvele, unustades seejuures ehitusseadustiku nõuded. Paljud omanikud eeldavad, et igasugune töö ruumides on lubatud, kuid tegelikult võib nii kandvate seinte lammutamine, katuseakende paigaldus kui ka küttesüsteemide muutmine nõuda ametlikku ehitusteatist või ehitusprojekti.

Millal on ehitusteatist vaja?

Kõik remonditööd ei ole võrdsed. Värvimine, tapeetimine või põrandakatte vahetus ei vaja üldjuhul mingit paberimajandust. Olukord muutub aga siis, kui töö puudutab hoone kandekonstruktsioone või insenerisüsteeme. Eluasemelaenude arendusjuht Margit Volt rõhutab, et vajalikud kooskõlastused tuleb kindlasti enne töödega alustamist läbi viia.

„Plaane tehes mõtlevad inimesed peamiselt välimusele ja rahastusele. Probleemid aga selguvad alles aastaid hiljem, kui soovitakse kodu müüa või tekib kindlustusjuhtum ja selgub, et tegelik seisukord ei vasta dokumentidele,“ selgitab Margit Volt. Näiteks kandva seina lammutamine või uue ava tegemine, aga ka katusekonstruktsiooni muutmine uue akna lisamiseks, nõuab alati vastavat projekti ja teavitust.

Korteriühistu ja tehnosüsteemid

Kortermajades elavatel omanikel tuleb arvestada lisakohustusega: hoone katus, fassaad ja kandvad konstruktsioonid on üldjuhul kaasomandis. Seetõttu on vaja lisaks ametlikule asjaajamisele ka korteriühistu või teiste omanike nõusolekut. See kehtib ka rõdude piirete puhul, kus materjali või välimuse muutmine on käsitatav olulise ümberehitusena.

Tehnosüsteemide puhul, nagu kaminad või õhksoojuspumbad, on järelevalve veelgi rangem. Kamina paigaldamisel tuleb järgida rangelt tuleohutusnõudeid ning säilitada hilisemad korstnapühkija aktid ja paigaldusdokumendid. „Kui kamina paigaldamisel on tehtud vigu, võib see tekitada otsese tuleohu. Dokumentatsioon on vajalik tõendamaks, et tööd on teostatud nõuetekohaselt,“ lisab Margit Volt.

Sama kehtib õhksoojuspumpade kohta, mille paigaldamine võib muuta hoone välisilmet või mõjutada mürataset. Ka terrasside puhul tasub olla ettevaatlik: lihtne avatud terrass erineb ehitusõiguslikult hoonest, millel on katus, aknad ja vundament. Suuremate ehitiste korral tuleks alati eelnevalt kontrollida kohalikust omavalitsusest, kas ehitis vajab registreerimist ehitisregistris.

Ava rakenduses →