Kinnisvara ost Eestis: kas oodata suuremat sissemaksu või tegutseda kohe?

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma selgitab, kuidas arvutada kodu ostu ajastamise mõju. Kuigi suurem omafinantseering vähendab laenukoormust, võivad kinnisvaraturu hinnatõus ja üürikulud selle kasu nullida.

Paljud inimesed Eestis kaaluvad, kas tasub kodu ostmisega oodata, et koguda suurem omafinantseering, või võtta laen kohe. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma soovitab teha täpsed arvutused, kuna suurem sissemakse ei pruugi alati kokkuhoidu tähendada.

Vaatame konkreetset näidet. Inimesel on 30 000 eurot, mis katab 200 000 eurot maksva kodu puhul 15-protsendilise omafinantseeringu. Kui ta ootab aasta ja säästab juurde 10 000 eurot, väheneb laenusumma 170 000 eurolt 160 000 eurole.

Praeguse 2,9-protsendilise euribori ja 1,45-protsendilise marginaali juures on 170 000-eurose laenu kuumakse 30 aastaks umbes 846 eurot. Laenusumma vähendamine 160 000 euroni langetaks kuumakset ligi 50 euro võrra, 796 euroni.

Hinnatõusu ja üüri mõju

See võrrand muutub, kui kinnisvarahinnad tõusevad. Statistikaameti andmetel olid Eesti eluasemehinnad 2026. aasta teises kvartalis 5,8 protsenti kõrgemad kui aasta varem. Kui 200 000 eurot maksev objekt kallineb aastaga 5 protsenti, maksab see 210 000 eurot. Sel juhul neelab hinnatõus kogutud 10 000 eurot ja laenusumma jääb samaks.

Lisaks tuleb ostjal aasta aega maksta üüri, mis vähendab säästude kogumise tegelikku efektiivsust. Anne Pärgma toonitab, et eluasemelaen on pikaajaline kohustus. Kui sobiv kodu on leitud ja finantspuhver on olemas, ei pruugi ostu edasilükkamine suurema omafinantseeringu nimel olla majanduslikult otstarbekas.