Kindralmajor Palm: muutusvalmidus peab saama Eesti riigikaitse olulisimaks omaduseks

Reservis kindralmajor Veiko-Vello Palm leiab, et riigikaitse võtmeküsimus ei ole see, kas oleme tugevamad kui varem, vaid see, kuidas meie kaitsevõime kohaneb ohuga, mille vastu see on loodud. Palmi hinnangul on Eesti jaoks see oht konkreetne, Vene Föderatsioon.

Reservis kindralmajor Veiko-Vello Palm tõstatab olulise küsimuse: kas Eesti riigikaitse arendamisel vaatame õiges suunas? Tema hinnangul on tavapärane enesehindamine, oleme tugevamad kui viis või kümme aastat tagasi, küll rahustav, kuid ei pruugi olla kõige asjakohasem mõõdupuu.

Õige küsimus on kohanemisvõime

Palm rõhutab, et olulisem on küsida, kuidas muutub meie võime tulla toime konkreetse ohuga, mille vastu riigikaitse on loodud. See on erinev lähenemine võrreldes pelgalt ressursside või arvulise kasvuga. Riigikaitse ei peaks ainult kasvama, see peaks kasvama õiges suunas ja õige kiiruse ning paindlikkusega.

Eesti puhul ei ole see oht abstraktne ega hüpoteetiline. Palm nimetab seda selgelt: Vene Föderatsioon. Sellest lähtuvalt peaks ka kogu kaitseplaneerimine, varustus ja väljaõpe olema kohandatud just selle konkreetse vastase omadustele ja arengutele.

Miks muutusvalmidus on keskne

Kindralmajori sõnumi tuumaks on muutusvalmiduse ehk adaptiivsuse tähtsus. Sõjapidamine areneb kiiresti, droonitehnoloogia, elektrooniline sõjapidamine ja hübriidohud muudavad lahinguvälja pidevalt. Kui riigikaitsestruktuurid on jäigad ja aeglaselt kohanevad, võib arvuline tugevus kaotada oma tähenduse.

Eesti riigikaitse jaoks tähendab see, et muutusvalmidus peaks olema sisse kirjutatud nii strateegilisse planeerimisse, doktriini kui ka igapäevasesse harjutamisse. Palm ei esita seda kui kriitikat senisele arengule, vaid kui suunamuutust prioriteetides, edaspidi peaks kohanemisvõime olema kõige kõrgemalt hinnatud omadus.