Kindral K: strateegiline initsiatiiv libiseb Venemaalt Ukraina kätte

Eesti kaitseväe reservkindral Meelis K hinnangul on Venemaa kaotamas strateegilist initsiatiivi Ukrainale, ehkki taktikalisel tasandil hoiab Venemaa armee mõningat eelist. K sõnul on Ukraina suutnud luua tõhusad kauglöögivõimed, mis on tõsiselt häirinud Venemaa sõjalist logistikat ja taristut.

Eesti kaitseväe reservkindral Meelis Kiili hindab, et kuigi Vene väed säilitavad rindel taktikalise eelise, hakkab strateegiline initsiatiiv üle kanduma Ukrainale. Ta rääkis sellest ETV saates «Ukraina stuudio».

«Taktikalisel tasandil ja lahinguväljal on Venemaa vägedel endiselt eelis ja isegi teatud initsiatiiv mõnel rindelõigul. Kuid strateegiline initsiatiiv näib hakkavat libisema Ukraina poole. See tähendab, et Ukraina on suutnud luua tõhusad kauglöögivõimed ning oluliselt häirida Venemaa taristut ja logistikat,» ütles Kiili.

Krimmist saab sõja reaalsus kohale

Näitena tõi Kiili Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaare, kus Ukraina löögid on märkimisväärselt piiranud nii sõjalist tegevust kui elutähtsaid teenuseid. Poolsaare elanike jaoks on sõja tegelikkus muutunud järjest käegakatsutavamaks.

Venemaa väitis hiljuti, et selle väed on võtnud kontrolli alla Kostjantõnivka. Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas selle tagasi, kinnitades, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. Kiili sõnul on tegelikkus keerulisem, linnas käivad tänavalahingud.

«Tõde on see, et Vene väed on Kostjantõnivkas sees ja seal toimuvad linnalahingud. Linnalahingus hakkab otsustavat rolli mängima jalavägi, mitte niivõrd selle kvaliteet, kuivõrd arvukus. Ja oleme ausad: ukrainlastel on juba pikalt olnud mobilisatsiooniga probleeme,» ütles Kiili.

Moskva strateegilised eesmärgid pole muutunud

Kiili ei pea siiski õigeks järeldada, et Venemaa tunneb end nurka surutuna. Sõja kulg ei ole lihtsalt vastanud Moskva ootustele.

«Venemaal ei lähe nii hästi, kui nad arvasid. Nad ei ole saavutanud oma strateegilisi eesmärke. Ent me peame meeles pidama, et nad ei ole ka neist loobunud. Seega püüavad nad ilmselt kohaneda ja uuesti mängu tulla,» sõnas ta.

Kiievi pihta suunatud halastamatute õhurünnakute kohta ütles Kiili, et see on Moskva teadlik valik murda ukrainlaste vastupanu ja õõnestada ühiskonna tahet. Ukraina ühiskond on seni aga jäänud ühtseks.

Kaotused kui «rituaal»

Meedia andmetel ulatuvad Venemaa rindelkaotused ligi 40 000 sõdurini kuus. Kiili sõnul ei oska keegi täpselt öelda, millist hinda Venemaa on nõus maksma.

«Kui hinnata neid kaotusi meie väärtuste ja kriteeriumide järgi, oleksid need erakordselt suured ja ühiskonnale juba ammu vastuvõetamatud. Nende puhul on kõik teisiti. Nad heroiseerivad Teist maailmasõda, mis on neile peaaegu religioon, ja religioonis on suured kaotused omamoodi rituaal. Venelased suhtuvad sellesse kui rituaali ja jätkavad,» selgitas Kiili.