Kilvar Kessler: väikepankade regulatiivne koorem vajab Euroopa Liidus vähendamist

Finantsinspektsiooni endine juht Kilvar Kessler leiab, et Eesti peaks Euroopa Liidus seisma väiksemate kapitalinõuete eest pankadele, mis ei ohusta finantssüsteemi stabiilsust. Praegune regulatiivne raamistik kohtleb kõiki turuosalisi ühe mõõdupuuga, mis Kessleri hinnangul pärsib väiksemate pankade konkurentsivõimet.

Eesti peaks Euroopa Liidu tasandil aktiivsemalt taotlema väikepankadele kergemat regulatiivset koormat, leiab Kilvar Kessler. Tema sõnul ei ole põhjendatud nõuda väikestelt krediidiasutustelt samu ressursimahukaid vastavustoiminguid, mida rakendatakse süsteemse tähtsusega hiigelpankadele.

Regulatsioonide ebavõrdne mõju

Kehtiv pangandusregulatsioon Euroopa Liidus on suures osas disainitud lähtuvalt suurte finantsinstitutsioonide riskiprofiilist. See tähendab, et väiksemad, kohalikule turule keskenduvad pangad peavad kandma proportsionaalselt palju suuremaid kulutusi aruandlusele ja kapitali hoidmisele. Kessler rõhutab, et selline ühtlustatud lähenemine moonutab konkurentsi, kuna väikepankade tegevuskulud kasvavad bürokraatia tõttu tarbetult kõrgeks.

«Väikepank ei vaja suurpanga reeglikoormat,» tõdes Kessler, viidates vajadusele diferentseeritud lähenemise järele. Tema hinnangul on võimalik kohandada reegleid nii, et hoiustajate turvalisus jääks garanteerituks, kuid väikepangad saaksid keskenduda oma põhitegevusele ehk laenuandmisele ja klienditeenindusele.

Mõju laenuvõtjatele

Regulatiivse koormuse vähendamine poleks üksnes panga ärihuvides, vaid võiks otseselt mõjutada laenutingimusi. Kui panga halduskulud langevad, avaneb ruumi teenustasude optimeerimiseks ja konkurentsivõimelisemate intressimäärade pakkumiseks. Praeguses majanduskeskkonnas, kus ettevõtjad vajavad kiiret ja ligipääsetavat finantseerimist, on iga täiendav takistus väikepankade tegutsemisvõimes takistuseks ka laiemale majanduskasvule.

Eesti kui väikese ja avatud majandusega riigi huvides on soodustada mitmekesist pangandusturgu, kus tegutsevad nii suured kui ka nišipangad. Kessler näeb lahendust selles, et Eesti ametnikud ja poliitikud esitaksid Euroopa Liidu institutsioonidele konkreetseid ettepanekuid kapitalinõuete ja aruandluskohustuste leevendamiseks nendes segmentides, kus süsteemne risk on minimaalne.