Kiirabireformi ajakava Eestis tekitab ekspertides ja opositsioonis teravat kriitikat

Kiirabivõrgu reformi kavandatav tähtaeg on viinud kokkupõrkeni tervishoiuekspertide ja sotsiaalministeeriumi vahel. Kriitikud hoiatavad, et enne sügisest konkursi väljakuulutamist pole tehtud vajalikke õiguslikke ja sisulisi ettevalmistusi.

Eestis ettevalmistatav kiirabivõrgu reform on sattunud terava kriitika alla, kuna valitsuse seatud tähtaeg konkursi väljakuulutamiseks ei klapi vajalike seadusemuudatuste ja ettevalmistuste valmimisega. Konkurss tuleb sotsiaalministeeriumi tegevuskava kohaselt välja kuulutada hiljemalt tänavu 30. septembril, kuid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused ja määruse täpsustused on endiselt ettevalmistusjärgus.

Ettevalmistuse puudujäägid

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas nentis, et meditsiinilises lähenemises peaks kehtima loogiline järjestus. «Meditsiinis on kombeks enne diagnoosida, siis ravida. Nii peaks käituma ka kiirabireformiga,» märkis Adlas. Tema hinnangul on süsteemne probleem selles, et muudatusi üritatakse ellu viia ilma eelneva mõjuanalüüsita, kuigi kiirabi on vaid üks osa tervishoiusüsteemist, mille muutmine mõjutab kogu patsiendivoogu haiglate ja perearstide vahel.

Sarnast seisukohta jagab endine tervise- ja tööminister, nüüdne riigikogulane Tanel Kiik. «Tervishoid on valdkond, kus muudatused peavad olema põhjalikult läbi räägitud ning riskid läbi mõeldud. Mulle jääb mulje, et siin on mõnevõrra kiirustatud ja kõiki riske pole lõpuni läbi mõeldud,» ütles Kiik. Tema sõnul on vaja etapiviisilist rakendamist ja põhjalikumat patsiendiohutuse analüüsi.

Tööjõu ja testimise küsitavused

Tartu kiirabi juht Lauri Kõrgvee rõhutas, et muudatuste tegemisel peab järgima loogikat, kus esmalt lepitakse kokku soovitud mudel ja seejärel ehitatakse üles personal ning finantseerimine. Kõrgvee hinnangul pole realistlik koolitada järgmise 16 kuu jooksul ligikaudu 100 uut õde-brigaadijuhti, keda uue võrgumudeli rakendamine nõuaks. «Kõigepealt tuleb kokku leppida, millist kiirabisüsteemi soovime, seejärel ette valmistada personal, väljaõppesüsteem, rahastus, õiguslik raamistik ja töökorraldus ning alles siis muudatused ellu viia,» selgitas ta.

Kõrgvee tegi ettepaneku uut mudelit enne üleriigilist rakendamist Tallinnas ja Tartus katsetada, et hinnata selle mõju kriisitaluvusele ja sisejulgeolekule. Tervishoiuekspert Maris Jesse lisas, et reformiga ei tohi liikuda edasi pelgalt poliitilise tähtaja nimel, vaid pigem tuleks keskenduda tingimuste loomisele, mis päriselt olukorda parandavad.

Sotsiaalminister Karmen Joller on varem selgitanud, et reform on vajalik 2014. aastast muutunud rahvastiku paiknemise ja tervishoiuvajaduste tõttu. Plaanide kohaselt on eesmärgiks kiirabiüksuste arvu ümberkorraldamine. Jaanus Karilaid on kritiseerinud sotsiaalministri tegevust seoses reformi ettevalmistamisega.