Kiievi võimupööre: miks Zelenskõi vallandas Ukraina kaitseministri

Ukraina valitsuse ümberkorraldamine tekitas vähe vastukaja, kuid kaitseminister Mõhhailo Fedorovi vallandamine tõi Kiievis ja teistes linnades inimesed tänavatele. Analüüsi kohaselt võis Volodõmõr Zelenskõi eesmärk olla sõjalise võimukeskuse kontrolli all hoidmine, kuid otsus nõrgestas presidendi positsiooni.

Ukrainas tekitas valitsuse vahetus vähe üllatust, kuid kaitseminister Mõhhailo Fedorovi vallandamine põhjustas Kiievis ja teistes linnades proteste. Presidendi otsus tõi korraga avalikkuse tähelepanu alla nii kaitseväe juhtimise kui ka Volodõmõr Zelenskõi võimuarvutused.

Valitsuse vahetuse taust

Peaminister Julija Svirõdenko valitsus oli aasta pärast ametisse nimetamist endiselt poolik. Täitmata olid digimuutuste ja justiitsministri ametikohad ning mitme teise ministri väljavahetamisest räägiti juba kuid. Svirõdenkot peeti kompetentseks majandusjuhiks, kuid tal puudus oma parlamenditoetus ja iseseisev poliitiline meeskond.

Tema roll tuli selgelt esile Ukraina ülesehitamise konverentsil Gdańskis. Pärast Poola presidendi protesti loobus Zelenskõi osalemisest ning Svirõdenko juhtis Ukraina majandusdelegatsiooni. Ta pidas kohtumisi investeeringute, energeetika ja taristu teemal, kuid ei osalenud samal ajal toimunud Ida-Euroopa NATO ja Euroopa Liidu riikide julgeolekutippkohtumisel. See näitas, et välispartnerid nägid temas eelkõige majandusläbirääkijat, mitte riigi poliitilist liidrit.

Uueks peaministrikandidaadiks nimetati Serhi Koretski, suurettevõtete juht ja Naftogazi endine juht. Tema kogemus ulatub ka Ukrnafta juhtimiseni ajal, mil Venemaa ründas korduvalt Ukraina gaasitaristut. Samas pole Koretskil varasemat rolli valitavas poliitikas ega oma toetajaskonda parlamendis.

Fedorovi vallandamine

Kõige suurema vastukaja põhjustas kaitseminister Fedorovi ametist vabastamine. Teda seostati Ukraina rünnakute paranemisega Venemaa tagalas, kaitsehangete reformi ning mobilisatsiooni ja sõdurite rotatsiooni küsimustega. Fedorov lõi otsekontakti Elon Muskiga ning Ukraina ja SpaceX töötasid välja viisi, mis piiras Vene armee Starlinki terminalide kasutamist ja vähendas Vene droonide võimekust.

Fedorovil oli ka kriitikuid. Parlamendis heideti talle ette probleeme väeosade varustamise, laskemoona tootmise ja täitmata lubadustega. Tema juhtimisstiil oli siiski kiirem ja tehnoloogilisem kui traditsioonilisel sõjaväebürokraatial.

Zelenskõi põhjendas vahetust Fedorovi ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi vahelise süsteemse konfliktiga. Fedorov kinnitas hiljem, et oli nõudnud Sõrskõi vallandamist, kuid nõustus lõpuks temaga koostööd jätkama. Analüüsi kohaselt võis kaitseministri konflikt reformide ja hangetega tekitada talle vastaseid nii ministeeriumis kui ka tarnijate seas.

Protestid ja presidendi taganemine

Kiievis kogunes presidendikantselei juurde hinnanguliselt vähemalt 1500 inimest. Meeleavaldusi toimus ka Lvivis ja mujal. Protestijad nõudsid Fedorovi tööle ennistamist ning olid vastu siseminister Ihor Klõmenko nimetamisele tema asemele.

Rahulolematus jõudis ka riigiasutustesse. Presidendi meeskonnaga seotud UNITED24 Media peatas protestiks oma materjalide avaldamise. Õhujõudude ülema asetäitja Pavel Jelizarov esitas lahkumisavalduse ning ühendvägede rühmituse ülem kindral Dõmatro Drapatõi väljendas Fedorovile avalikku toetust. Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius ütles, et vallandamine tekitas temas küsimusi.

Pärast proteste teatas Zelenskõi: «Ma kuulen meeleavaldustel osalejaid» ning lisas, et lõplikku otsust uue kaitseministri kohta pole veel tehtud. Parlament läks seejärel kuni 18. augustini puhkusele, jättes nimetamata presidendi pädevusse kuuluvad kaitse- ja välisministri ning julgeolekuasutuste juhid. Hiljem määras president kaitseministri kohusetäitjaks erioperatsioonide spetsialisti Jevhen Hmara, kes oli varem juhtinud ajutiselt Ukraina julgeolekuteenistust.

Võimumängu riskid

Üks võimalik seletus seob muudatused presidendivalimistega. Kui sõda peaks lõppema, vajaks Zelenskõi prognoositavat julgeolekuaparaati. Ukraina relvajõud on riigi suurim jõustruktuur ja kõige suurema avaliku usaldusega, samal ajal pole Sõrskõi seni näidanud poliitilisi ambitsioone. Seetõttu võis tema püsimine olla presidendi jaoks turvalisem kui populaarse ja iseseisva ministri jätkamine.

See oletus ei muuda otsust vähem riskantseks. Fedorovi vallandamine puudutas valdkonda, mida peeti Ukraina valitsuse üheks edukamaks osaks, ning muutis endise ministri presidendist sõltumatuks poliitiliseks tegelaseks. Fedorov on väidetavalt loobunud mitmest talle pakutud ametist.