Kiievi õhukaitseüksused võitlevad uue põlvkonna reaktiivdroonidega

Kiievi vabatahtlikud õhukaitseüksused seisavad silmitsi uute Venemaa reaktiivmootoriga droonidega, mis liiguvad varasemast kiiremini ja kõrgemalt. Need tehnoloogilised muudatused sunnivad kaitsjaid kohandama oma taktikat ja otsima kiiremaid lahendusi.

Kiievi taevas on muutunud lahinguväljaks, kus pealinna kaitsvad vabatahtlikud peavad igal ööl kohanema uute tehnoloogiliste ohtudega. Venemaa on hakanud rünnakutes kasutama reaktiivmootoriga droone, mis lendavad oluliselt kiiremini kui varasemad propelleriga Shahed-tüüpi seadmed. Need uued droonid suudavad liikuda umbes 600 kilomeetrit tunnis ning tõusta kuni 10 kilomeetri kõrgusele, mis on varasemate relvasüsteemide jaoks väljakutse.

Tehnoloogiline pinge

Vabatahtlike rühmitus Mriya on üks neist üksustest, kes valvab pealinna. Nende kasutuses olevad raskekuulipildujad, sealhulgas Ameerika päritolu Browning M2 ja Nõukogude ajast pärit DShK-d, olid algselt mõeldud aeglasemate sihtmärkide tabamiseks. Sihtimisseadmed ei suuda kiirete reaktiivdroonidega sammu pidada, mistõttu on tabamisprotsent langenud 50 kuni 60 protsendini. Sõjaveteran Artem kirjeldas olukorda kui abitusetunnet, kus droonid liiguvad liiga kiiresti, et neid olemasolevate süsteemidega tõhusalt sihtida.

Vastus õhurünnakutele

Selle võidurelvastumise keskel püüavad vabatahtlikud säilitada oma igapäevaelu. Mriya üksustes on esindatud eri elualade esindajad, alates advokaatidest ja ülikooliprofessoritest kuni tehnikuteni. Nad tegutsevad vahetustega, ühendades oma kutsetöö öise valvega. Sõja venimine ja rünnakute intensiivistumine on muutnud vabatahtliku õhukaitse kriitiliseks osaks pealinna elanike turvalisuse tagamisel.