Kiievi ettevõte arendab Ukraina vägedele modernseid aerostaate

Ukraina kaitsejõud kasutavad aerostaate droonide lennuulatuse suurendamiseks ja sideliinide hoidmiseks, ületades maastikust tingitud raadiopiiranguid. Samal ajal arutletakse Venemaal võimaluse üle kasutada õhupallide võrgustikke kaitseks droonirünnakute vastu, kuigi tehnilised eksperdid suhtuvad sellesse lahendusse skeptiliselt.

Sõjanduses unustatud tehnoloogia, õhupallid, on leidnud Ukrainas uue rakenduse. Kui ajalooliselt kasutati aerostaate peamiselt luureks või suurtükiväe tule korrigeerimiseks, siis praeguses konfliktis on nende fookus nihkunud droonide operatiivvõimekuse toetamisele. Kiievis asuv ettevõte Aerobavovna on välja töötanud spetsiaalsed süsteemid, mida kasutab juba üle 50 Ukraina relvajõudude üksuse.

Tehnilised võimalused ja raadioside

Kasutusel olev aerostaadimudel AV12TS suudab tõsta 5,6 kilogrammi raskuse koorma kuni 700 meetri kõrgusele ja püsida õhus järjest kuni 72 tundi. Kompleksi hind on ligikaudu miljon Ukraina grivnat. Yuriy Vysoven, Aerobavovna juht, rõhutab, et sellise seadme peamine eesmärk on ületada maakerast ja reljeefist tulenevad raadiopiirangud.

«500 meetri kõrguselt ületab raadiosideulatus 80 kilomeetrit. See võimaldab meil tõsta retranslaatorid piisavalt kaugele rindejoonest, et nad oleksid kaitstud, tagades samal ajal droonidele stabiilse ühenduse kordades kaugemal, kui võimaldaks maapealne mast,» selgitas Vysoven.

Geograafiliselt on Ukraina eelis see, et valitsevad läänetuuled puhuvad valdavalt ida suunas, lihtsustades aerostaatide kasutamist rinde suunal. See erineb Venemaa katsest kasutada aerostaate kaitsefunktsioonis, kus õhupallide külge kinnitatud trossid peaksid moodustama füüsilise tõkke droonidele, näiteks naftatöötlemistehaste ümber.

Kaitsefunktsioonide piirangud

Venemaa meedias on väljendatud huvi aerostaatide kasutamise vastu droonivõrkude loomiseks, kuid Ukraina eksperdid seavad selle plaani tõsiselt kahtluse alla. Analüüsides võimalust kaitsta sellise meetodiga Kiievi sildu, märgib Vysoven, et tuule käes kõiguv võrk vajaks tohutut kandevõimet ja konstruktsioonilist tugevust.

Reaktiivmootoriga drooni kokkupõrge sellise võrguga tekitaks tema hinnangul jõu, mis rebestaks konstruktsiooni, jättes järgnevatele droonidele vaba läbipääsu. Samuti on aerostaadid ise äärmiselt haavatavad, mistõttu on nende kasutamine vaenlase tuleulatuses ebaefektiivne. Praegune praktika näitab, et väiksemad ja mobiilsemad lahendused, mis toetavad droonide logistikat, on Ukraina tingimustes tõhusamad kui suuremahulised ja staatilised kaitsesüsteemid.