Kiievi elanikud ootavad USA väljakuulutatud energiarahu tulemusi

USA presidendi vahendatud energiarahu pole Kiievis veel olukorda leevendanud, kuna Venemaa jätkab rünnakuid energiataristu vastu. Sõjalised eksperdid ja linnavõimud nendivad, et vaatamata diplomaatilistele katsetele on rindejoonel pinge endiselt kõrge.

Kiievis ei ole pühapäeval Donald Trumpi väljakuulutatud "energiarelvarahu" veel mingeid käegakatsutavaid tulemusi andnud. Linnapea Vitali Klõtško on jätkuvalt kutsunud elanikke üles linnast ajutiselt lahkuma, samal ajal kui rindejoonel Donbassis käivad ägedad lahingud viimaste suurte linnade pärast.

Analüütikute hinnangul on tegemist katsega taaselustada niinimetatud Anchorage’i vaimu, viidates eelmise aasta kohtumisele USA ja Venemaa presidentide vahel. Politoloog Volodõmõr Fessenko sõnul on diislikütuse tehingu ja energiakokkulepete peamine eesmärk Venemaa jaoks survestada Ukrainat hoiduma naftatöötlemistehaste ründamisest või tekitada süsteemne kriis USA ja Ukraina suhetesse. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on kinnitanud valmisolekut rünnakud lõpetada, eeldusel, et Venemaa teeb sama, kuid seni on Venemaa jätkanud sihipäraseid rünnakuid Ukraina energiarajatiste vastu.

Liiklus ja evakueerimine

Sõja mõju on tunda igal pool, sealhulgas kaugel rindejoonest. Kiievi pearaudteejaamas on õhuhäirete tõttu reisimine muutunud ettearvamatuks. Rongiülem Mõkola Šapoval kirjeldas, kuidas reisijad peavad ohu korral vagunitest väljuma ja ootama rünnaku möödumist.

"Evakueerimine Kožanka jaama piirkonnas kestis tund ja 12 minutit. Mõnikord tuleb teel Harkivisse ette ka kaks evakueerimist," selgitas Šapoval. Ukraina Punase Risti staabi aseülem Andrii Pozdnjakevitš tõdes, et paljudel on raske kodudest lahkuda ka siis, kui olukord muutub ohtlikuks.

Sõjaline strateegia ja inimkaotused

Sõjaanalüütik ja fondi "Tule elusana tagasi" juht Taras Tšmut rõhutab, et praegused taktikalised operatsioonid ei too strateegilist läbimurret, kuid on vajalikud vältimaks edasist taganemist. Donbassis, eriti Slovjanski ja Kramatorski suunal, käivad jätkuvalt ägedad lahingud.

Tšmut kritiseerib Ukraina vägede juhtimissüsteemi, mis kasutab endiselt aegunud mudeleid. Tema hinnangul peaksid Ukraina relvajõud olema üles ehitatud diviiside ja korpuste süsteemile, sarnaselt USA või Venemaa armeele. Suurim erinevus aga seisneb suhtumises inimeludesse. "Venemaa jaoks ei maksa inimelu absoluutselt midagi, samas kui NATO riikides hinnatakse selle hinda ülimalt kõrgelt. Nad võivad rahulikult ohverdada 100 000 inimest territooriumi vallutamiseks, mida paljud Euroopa riigid ei oleks valmis tegema," lisas Tšmut.