Kiievi 27 miljardi euro suurune lisataotlus kaitsekuludeks tekitas Brüsselis muret

Ukraina president on pöördunud Euroopa Liidu poole 27 miljardi euro suuruse täiendava kaitseabi saamiseks, tuues esile kiirenevad kulutused sõjategevusele. See ootamatu nõudmine on sundinud Brüsselit üle vaatama Kiievi finantsolukorda ja seniste toetuste efektiivsust.

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy on esitanud Euroopa Liidule taotluse täiendava 27 miljardi euro eraldamiseks, et katta riigi kaitse-eelarve puudujääki. See summa on märkimisväärselt suurem, kui Brüsseli ametnikud olid eeldanud, mistõttu on ühenduse liikmesriikides tekkinud küsimusi Ukraina senise finantsjuhtimise ja vahendite sihtotstarbelise kasutamise kohta.

Kontrolliprotseduuride algatamine

Euroopa Liidu ametnikud on alustanud läbirääkimisi, et saada selge ülevaade Kiievi tegelikust finantsolukorrast ja defitsiidi tekkimise põhjustest. Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis on asunud olukorda analüüsima. Eesmärk on välja selgitada, kas täiendav abi on möödapääsmatu ja kuidas seda kiireimas korras pakkuda. Ühe võimaliku lahendusena kaalutakse aprillis heaks kiidetud 100 miljardi euro suuruse laenupaketi väljamaksete kiirendamist, mida algselt plaaniti jaotada kahe aasta peale.

Sõja eskaleeruv hind

Ukraina Ülemraada eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlasa selgitas, et kaitse-eelarve raske olukord tuleneb otseselt sõjategevuse intensiivistumisest ja Venemaa muutunud taktikast. Ainuüksi augustis kaotas Ukraina ligikaudu poole oma oodatavatest tuludest, kuna Venemaa rünnakud on suunatud strateegiliselt olulistele tööstusobjektidele, sealhulgas terasetehastele ja teraviljataristule. See on muutnud riigi kaitsevõime säilitamise märgatavalt kulukamaks.

Korruptsiooniriskide varju jäämine

Abitaotluse teeb poliitiliselt keeruliseks asjaolu, et see langeb ajale, mil on kerkinud terav tähelepanu kaitsevaldkonna sisekontrollile. Värskemate auditite kohaselt on Ukraina 2024. aastal kaotanud ligikaudu 1,2 miljardit dollarit, mis on tingitud väidetavatest pettustest, raiskamisest ja ebaefektiivsest juhtimisest relvahangete valdkonnas. Need andmed on sundinud Euroopa Liidu esindajaid nõudma suuremat läbipaistvust ja rangemaid garantiisid, enne kui uute summade väljamaksmine saab kõne alla tulla.