Kihnu kultuur ohus, noorte põlvkond mahajätjaid

Kihnu saarel väheneb traditsiooniline käsitöö ja keele kasutamine noorte seas. Paljud kihnlased räägivad kirjakeelt emakeele asemel, mistõttu on ohus saare ainulaadne kultuuriliselt pärand, mis on leidnud tähelepanu rahvusvaheliste meediakontsentside ja telejaamade seas.

Kihnu saarel, mis on tuntud oma ainulaadse kultuuri ja traditsioonilistest käsitöödest nagu kördiriide kudumine, näitatakse murettekitavat trendi. Noorema põlvkonna kihnlased on hakanud hülgama traditsioonilist käsitöid ja vahetavad välja oma koduse keele kirjakeele vastu.

Kördiriide kudumise traditsioon, mis on olnud aastakümnete jooksul Kihnu identiteedi keskne osa, hakkab kahanema, kuna noored ei näe selles enam praktilist või atraktiiivset tegevust. Samuti asendab kihnlaste enda keel, mis on üks Eesti ainulaadsemaist murrakutest, üha enam kirjalik eesti keel.

Seevastu on Kihnu maailmarahva silmis säilinud eksootilise ja ainulaadse paigana, millest on lummatud erinevad rahvusvahelised telejaamad ja meediakontsernid. See paradoks tõstatab küsimuse, kas saare kultuuriliste traditsioonide säilimine on võimalik, kui noor põlvkond ise need järgima ei soovi.

Kihnu tuleviku osas on seega oht, et kui teadlikkus ja toetus traditsioonilistele käsitöödele ei suurene, võib selline ainulaadne kultuuripärand kalduv rikastus olla ohus. Küsimus jääb avatuks: kas Kihnu keele ja käsitöö traditsiooni saab hoida ka siis, kui noorte huvi väheneb.