Kevin Tihamets: Kas eestlased on päriselt õnnelikud?

Ajakirjanik ja kirjanik Kevin Tihamets reflekteerib Eesti identiteedile ja rahvuslikele väärtustele, mida talle lapsena õpetati. Ta küsib, kas "Pole hullu" mentaliteet, mis on saanud peaaegu rahvuslikuks väljendiks, tõeliselt kajastab eesti rahva õnne ja rahulolu.

Eestlastele räägitakse juba lapsepõlvest peale lugu väikesest, aga tugevast rahvusest. See narratiiv esineb koolis, ametlikes üritustel ja koduste vesteluste käigus. Kevin Tihamets meenutab, kuidas talle õpetati Eesti väiksusest ja tublusest, sellest, kuidas Eesti on suutnud säilida raskete sõdade, okupatsioonide ja ajaloo vastuseisude kiuste.

Thihamets märkab, et "Pole hullu" on järkjärgult saanud peaaegu rahvuslikuks väljendiks. See fraasimine peegeldab teatud eesti mentaliteeti, võimet kohaneda, jääda optimistlikuks ja edasi liikuda isegi raskustes. Siiski tekitab see mentaliteet kirjanikule küsimuse: kas see pinnas tõesti kaitseb inimeste heaolu ja õnne?

Kirjanik otsib vastust fundamentaalsemat küsimusele, kas eestlased on tõepoolest õnnelikud. Kuigi Eesti on kultuuriliselt ja poliitiliselt säilinud ja areneb, tekitab "Pole hullu" suhtumine kahtlusi. Kas kannatlik ja peaaegu passiivne suhtumine raskustesse võib varjata sügavamaid rahulolematusi?

Thihamets kutsub lugejaid mõtlema: säilitame me rahvuslikku identiteeti ja kiidust väiksusega, kuid kas unustame küsida, kas see teeb meid õnnelikuks. Eesti miilits ja kannus on märkimisväärne, kuid see ei pruugi automaatselt tähendada, et inimeste sisemised olemasolu-ja rahulolukogimused on rahul.