Kevadtorm jääb viimaseks: kaitseväe suurõppus muutub ajateenistuse reformiga

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm, mis on toimunud iga kevade 2003. aastast, jääb ajateenistuse reformi tõttu viimaseks. Õppuse juht kolonel Aron Kalmus ütles, et tulevikus võivad suurõppused toimuda hoopis eri aastaaegadel, näiteks talvel või sügisel.

Sel nädalal alanud suurõppus Kevadtorm kestab kogu maikusse ning on kaitseväe jaoks ajalooline sündmus. Alates 2003. aastast on Eesti kaitsevägi organizeerinud suure väljatreenimisõppuse kevade ajal, kuid ajateenistuse reformi tõttu saavad praegused raamid peagi muutuda.

Kolomel Aron Kalmus, kes juhendab sel aastal õppuse läbiviimist, selgitas, et reformid nõuavad uue struktuuri väljatöötamist. "Tulevikus võib meil olla hoopis Talvetorm või Sügistorm," märkis Kalmus, rõhutades, et suurõppuste ajagraafik ning nende iseloom võib radikaalelt muutuda.

Ajateenistuse reform on Eesti kaitsevõime moderneerimine, mille osaks on uute väljaõppe ja operatsiooniplaanide kehtestamine. See muudatus puudutab kaitseväe tervikut ning nõuab seniste harjumuste ümberorienteerimist.

Suurõppused on kriitilise tähtsusega Eesti kaitseväe väljaõppesüsteemi jaoks, kuna need testivad sõdurite valmisolekut ja ühtsust tegelikes operatsioonides. Kevadtorm on paljudele põlvkondadele sõjakaadritele olnud traditsiooniks, kuid nüüd läheb selle kestva vormi ajastu lõpule.