Keskkonnaamet ootab ettepanekuid Eesti kuivade metsade kaitseplaanile

Keskkonnaamet ootab ettepanekuid Eesti kuivade metsade kaitseplaanile

Keskkonnaamet on avalikustanud ulatusliku tegevuskava Eesti kuivade metsade ökoloogilise seisundi parandamiseks. Kava eesmärk on taastada 2050. aastaks soodne olukord enam kui 116 000 hektaril ning kaasata sellesse protsessi nii teadlasi kui ka huvigruppe.

Eesti

Keskkonnaamet avalikustas projektis „Loodusrikas Eesti“ koostatud tegevuskava, mis seab sihi Eesti kuivade metsade seisundi parandamiseks. Dokument, mis on koostatud tihedas koostöös teadlaste, metsa- ja põllumeeste ning kohalike kogukondadega, ootab nüüd kuni 1. oktoobrini avalikke ettepanekuid ja täiendusi.

Kava sihib pikaajalist paranemist

Tegevuskava keskendub kuuele mineraalmuldadel kasvavale metsaelupaigatüübile, hõlmates muu hulgas vanu loodusmetsi, laialehiseid metsi, metsastunud luiteid ning rohundirikkaid kuusikuid ja okasmetsi oosidel. Keskkonnaameti Looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar märkis, et meetmed on suunatud nii elupaikade säilitamisele kui ka nende aktiivsele taastamisele.

«LIFE-IP projekti „Loodusrikas Eesti” eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit,» selgitas Tattar.

Riiklik eesmärk on aastaks 2050 viia Eestis soodsasse seisundisse kokku 116 000 hektarit kuivi metsaelupaiku. Juba lähiajal on plaanis alustada seisundi parandamisega ligi 500 hektaril riigimaal asuvatel kaitsealadel. Kaugemaks verstapostiks on seatud 2030. aasta, mil peavad olema ajakohastatud kõik teadaolevad metsaelupaikade andmed ning ellu viidud taastamismeetmed 7760 hektaril riigimaal.

Avalik arutelu ja osalus

Dokumenti koostas lai ekspertide ja organisatsioonide töörühm, kuhu kuulusid teiste seas Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Kuivade metsade elupaigad on Euroopas halvas seisus, kuna ajalooliselt on paljud neist asendatud põllumajandusmaaga. Degradeerumise peatamine aitab oluliselt kaasa nii kliimamuutustega kohanemisele kui ka elurikkuse säilitamisele, kuna need metsad toimivad oluliste süsiniku sidujatena nii puidumassis kui ka pinnases.

Huvilistel on võimalik tegevuskava eelnõuga tutvuda projekti veebilehel. Ettepanekuid saab esitada kuni 1. oktoobrini e-posti teel aadressile info@keskkonnaamet.ee. Lisaks toimub 17. septembril tutvustav arutelukoosolek, kuhu saab end registreerida kuni 16. septembrini.

Ava rakenduses →