Keskkonnaamet andis Järvamaal Võõbu külas kahe karu küttimisloa

Järvamaal Võõbu külas korduvalt inimeste õuele tunginud ja ohutunnet kaotanud karud said Keskkonnaametilt küttimisloa. Ametnikud rõhutavad, et noorloomade käitumine on ebatavaline ja viitab tõenäolisele varasemale toitmisele inimeste poolt.

Keskkonnaamet väljastas eriloa kahe noore karu küttimiseks Järvamaal asuvas Võõbu külas, kuna loomad on muutunud inimeste suhtes äärmiselt julgeks ja ei karda enam asulaid. Tegemist on umbes pooleteiseaastaste karudega, kes on vaatamata korduvatele peletuskatsetele järjepidevalt tagasi koduaedadesse pöördunud.

Tanel Türna, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja, märkis, et noorte karude käitumine on äärmiselt ebatavaline. «Näiteks eile olid karud Järvamaal Võõbu külas inimeste õues ja ei kartnud isegi päästeauto signaali. Kahjuks ei ole välistatud, et nende käitumise on põhjustanud inimesed ise, sellises vanuses noored karud peaksid olema omandanud inimpelglikkuse, mitte otsima asulast toitu,» selgitas Türna. Ametniku sõnul näitab loomade korduv naasmine inimasulasse, et neil on välja kujunenud toiduga seotud käitumismuster.

Küttimine on ametnike sõnul viimane abinõu, kuna muud lahendusvõimalused on ammendunud. «Oleme suhelnud nii loomaaia kui loomaparkidega, nende kollektsioonidesse karud ei mahu. Keskkonnaamet mõistab ja hindab inimeste soovi hättasattunud metsloomi aidata. Siiski palume metsloomadega kontakti mitte otsida, kindlasti ei tohi neid toita,» lisas Türna.

Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja, võimaldades Keskkonnaametil eriloa väljastada aastaringselt, et lahendada kiskjakonflikte paindlikumalt. Selline lähenemine võimaldab suunata küttimist kahjustuste piirkondadesse. Tänavu on amet andnud kokku kuus karu küttimisluba. Eestis on pruunkarude populatsioon kasvanud alates 2013. aastast ning hinnanguliselt elab siin ligikaudu 1100 isendit.