Kes tegelikult teevad karuteeneid energiapöördele?

Tuuleenergia vastased ja pooldajad põrkuvad küsimuses, kas tuulikute tekitatud heli ja infraheli võivad olla tervisele kahjulikud. Uppsala ülikooli teadlane Ken Mattson on tõstatanud küsimuse, et osa tuuliku energiast võib hajuda väga madalatel sagedustel, mida tavapärased mõõtmised ei pruugi tabada. Samal ajal paistavad tuule- ja päikeseenergia jätkuvalt odavamad nii kulude kui tervisekulude poolest võrreldes fossiilkütustega.

Tuuleenergia on viimastel aastakümnetel kujunenud üheks olulisemaks rohelise pöörde sambaks, tuulikud toodavad elektrit ilma süsinikuheideta ning nende kütus on tuul, mis on vaba ja tasuta. Kuid koos elektriga sünnib tuulikutest ka heli, mille kõiki mõjusid ei pruugi teadus veel täielikult mõista.

Teadlane tõstatab küsimuse infrahelist

Uppsala ülikooli teadlane Ken Mattson on tõstatanud tähelepanuväärse küsimuse: suurte tuulikute puhul võib osa nende «püütud» energiast hajuda väga madalatel sagedustel, nn infraheli kujul, mida tavapärased mõõtmised ei pruugi piisavalt täpselt tabada. See tähendab, et meie praegused mõõtmisstandardid võivad olla liialt kitsad, et hinnata kogu tuulikute mõju ümbritsevale keskkonnale ja inimestele.

Samal ajal räägivad paljud tuulikute läheduses elavad inimesed erinevatest tervise- ja heaoluprobleemidest, unehäired, pearinglus, peavalud, mille täpsed põhjused jäävad sageli ebaselgeks. Küsimus on, kas nende kogemuste taga on seni uurimata füüsikaline ja füsioloogiline nähtus või on tegu muude teguritega.

Võrdlus fossiilkütustega jääb tuule kasuks

Hoolimata neist küsimustest paistab tuuleenergia ning päikeseenergia jätkuvalt tervisekulude poolest märkimisväärselt odavam kui nafta, gaasi, söe või põlevkivi põletamisest saadav energia. Fossiilkütuste põletamine põhjustab tõestatud kahju nii inimeste tervisele kui looduskeskkonnale, õhusaaste, kliimamuutused ja nendega kaasnevad haigused on hästi dokumenteeritud.

Just see on saanud peamiseks argumendiks, miks tuule- ja päikeseenergia elektriks muundamine on nii suure tähelepanu all kogu maailmas. «Kütus» on ju tasuta käes, tuul puhub ja päike paistab ilma arve esitamata.

Mõõtmine ja avatus arutelule

Tuulikute puhul hinnatakse ja mõõdetakse juba praegu nende tekitatud müra ning selle mõju nii inimestele, loodusele kui loomadele. Küsimus on selles, kas kehtivad standardid on piisavalt põhjalikud, et katta kõik võimalikud mõjud, sealhulgas madalasageduslik heli.

Energiapöörde edukus sõltub sellest, et arutelu oleks aus ja avatud: ei tohi eirata põhjendatud teaduslikke küsimusi, kuid samuti ei tohi lasta end viia eksiteele väidetel, millel puudub piisav tõendusmaterjal. Kes tegelikult teevad karuteeneid energiapöördele, need, kes küsimusi esitavad, või need, kes neile vastamist väldivad?