Kersti Kaljulaid Kiievis: maailma õhutõrjevarudest ei piisa Ukraina vajaduste katmiseks

Endine Eesti president Kersti Kaljulaid hoiatab pärast Kiievi visiiti, et Ukraina relvaabi vajadused ületavad maailma tootmisvõimekuse. Ta kritiseeris ka USA erisaadikute lähenemist, mis nõuab Ukrainalt territoriaalseid järeleandmisi ilma Venemaa-poolse vastutulekuta.

Endine Eesti president Kersti Kaljulaid naasis hiljuti Kiievis toimunud julgeolekukonverentsilt tõdemusega, et Ukraina olukord on muutunud drastiliselt raskemaks. Relvatöösturite hinnangul ei suuda kogu maailma praegune õhutõrje võimekus katta Ukraina tegelikke vajadusi, jättes riigi kriitilisse seisu.

Relvade nappus ja veteranide kibestumus

Kiievi konverentsil YES (Yalta European Strategy) osalenud Kaljulaid kirjeldas kontrastset meeleolu lääne delegaatide ja ukrainlaste vahel. Kui lääne esindajad rõhutasid oma kõnedes Ukraina suutlikkust sõjas vastu pidada, siis kohalikud veteranid ja elanikud väljendasid sügavat meeleheidet. Veteranide paneeldiskussioonides kõlas retooriline küsimus, kas Krimmi okupeerimise järel antud piisav toetus oleks praeguse konflikti olemust muutnud.

Ukraina väed võitlevad rindel ja tagalas uute droonitüüpide vastu, mille neutraliseerimiseks napib sobivaid relvasüsteeme. Kaljulaid märkis, et tema enda teekond Kiievist tagasi jäi seisma samal põhjusel kui mitmetel rünnaku alla sattunud rongidel.

USA saadikute vastuoluline vahendustegevus

Hiljutised kohtumised, mida pidasid USA presidendi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner nii Moskvas kui ka Kiievis, pole ukrainlaste sõnul toonud läbimurret. Kaljulaid kritiseeris teravalt Kushneri retoorikat, mis käsitleb sõda kahe äripartneri vahelise vaidluse, mitte Venemaa agressioonina.

Kushner on viidanud võimalusele, et Ukraina peaks rahu nimel loovutama Donbassi. Kaljulaidi sõnul on see ettepanek vääritu, kuna see nõuab ohvreid vaid Ukrainalt, ilma et Venemaa oleks näidanud vähimatki märki kompromissivalmidusest. Moskva positsioon on endiselt muutumatu: läbirääkimiste laua taha oodatakse vaid Ukrainat, kes peaks tulema olukorda paluma.