Kemi Badenochi ECHR-plaan võib lõhkuda Suurbritannia suhted Euroopaga

Briti Konservatiivse Partei juhi Kemi Badenochi lubadus viia Ühendkuningriik Euroopa inimõiguste konventsioonist välja võib mõjutada kogu Brexiti-järgset koostööd Euroopa Liiduga. See seaks surve alla Põhja-Iirimaa rahuleppe, kaubandusleppe ja isegi hiljutise Gibraltari kokkuleppe.

Brüsselis ja Euroopa Liidu liikmesriikide pealinnades ei pruugita Suurbritannia konservatiivide sisetülisid kuigi tähelepanelikult jälgida. See võib aga osutuda veaks, sest Kemi Badenoch on sidunud partei tuleviku poliitikaga, mis võib viia uue konfliktini Londoniga.

Badenoch on teatanud, et Konservatiivse Partei kandidaat ei saa olla tema seisukohtade vastane. Euroopa inimõiguste konventsioonist (ECHR) lahkumise või kliimapoliitika netonullieesmärkide toetamisest loobumise vastaseid peab ta «mittetõsisteks». Seejärel võeti parlamendi ülemkojas istuvalt Gavin Barwellilt partei toetus pärast seda, kui too Badenochi seisukohti kritiseeris.

Mõju Brexiti-järgsele suhtele

Briti opositsioonipartei poliitika võib saada Euroopa jaoks tähtsaks siis, kui konservatiivid peaksid võimule naasma. Arvamusküsitlused on viidanud võimalusele, et see võiks juhtuda koostöös parempopulistliku Reform UK-ga. Sellisel juhul kerkiks taas esile leppeta Brexiti risk.

Ühendkuningriigi kuulumine ECHR-i on seotud mitme Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu osaga. 2021. aasta kaubandus- ja koostöölepe viitab ühistele väärtustele ning inimõiguste lepingutele. Leppe sätted 771 ja 772 käsitlevad neid kohustusi olulise tingimusena ning lubavad rikkumise korral lepingu peatada või lõpetada.

Põhja-Iirimaa keskne küsimus

EL soovis neid viiteid eelkõige Põhja-Iirimaa rahu kaitsmiseks. ECHR on osa Suure Reede kokkuleppest, millega London lubas konventsiooniga kaitstud õigused Põhja-Iirimaa õigusesse üle võtta. Samuti kohustab Windsori raamistik Suurbritanniat tagama, et kokkuleppega kehtestatud õigused, kaitsed ja võrdne kohtlemine ei väheneks.

Konventsiooniga seotud kohustused ulatuvad ka andmevahetuse ja kurjategijate väljaandmise koostööni. 15. juulil sõlmitud Gibraltari kokkulepe eeldab samuti, et pooled jäävad konventsiooni osalisteks. Seetõttu ei tähendaks ECHR-ist lahkumine üksnes Briti siseriikliku inimõiguste süsteemi muutmist.

Konservatiivide vari-justiustitsminister David Wolfson on väitnud, et konventsioonist lahkumine ei rikuks Suure Reede kokkulepet, sest too nõuab tema hinnangul vaid konventsiooniõiguste kättesaadavust riigisisestes kohtutes. Põhja-Iirimaa õiguseksperdid on sellele vastu vaielnud, rõhutades sõltumatu institutsiooni rolli õiguste tegelikul kaitsmisel.

Kliimapoliitika teine risk

Badenochi vastuseis netonullipoliitikale võib tekitada eraldi probleemi. Kaubandus- ja koostööleppe järgi loetakse Pariisi kokkuleppe eesmärgi sisuliselt nurjav tegevus või tegevusetus tõsiseks kohustuste rikkumiseks. Leppe võrdsete konkurentsitingimuste reeglid tuginevad ühistele kliimaeesmärkidele.

Euroopa Liidul ja Ühendkuningriigil on samal ajal julgeolekuvaldkonnas üha rohkem ühiseid huve. Venemaa agressioon, pinged Ameerika Ühendriikidega ja Hiina majanduslik surve muudavad koostöö Londoniga Euroopa jaoks olulisemaks. Ühe võimaliku uue koostöövaldkonnana on välja pakutud kaitsepakt, kuhu võiks kaasata ka Ukraina.