Kelle huvi kaitsevad meie seadused ja poliitika?

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme analüüsib, kuidas Eesti on viimastel aastatel kogenud poliitilist meelevaldsust ning majanduslikke raskusi, kuid avaliku debati keskmes puudub oluline vestlus seaduste rollist ja nende tegelikust eesmärgist.

Viimased aastad on Eestis toonud kaasa märkimisväärseid väljakutseid, millest suurim on olnud majanduslik ebakindlus ja inflatsioon, mis on Euroopa mastaabil ületanud paljusid teisi riike. Paralleelselt on langenud rahvastikuarv ja sündimuse määr, mis pealetükkivad teemad, millest avalikus debatis räägitakse pidevalt. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme viitab aga sellele, et nende probleemide juurpõhjused jäävad avaliku arutelu varjusse ja poliitilised asjatundijad keskenduvad pinnapealsetele küsimustele.

Kuurme väidab, et Eesti on valikuliselt langenud majanduspoliitilisele teele, mida iseloomustavad järsud hinnatõusud, energiakulude kasv ja demograafiline langus. Kuigi valitsuse kriitika on laialt levinud, siis mitmed olulised aspektid jäävad avalikus diskussioonis märkamata. Eelkõige räägitakse vähe sellest, kuidas meie seadused tegelikult toimivad ja kelle huve need kaitsevad.

Kasvatusteadlase sõnul on poliitilise meelevaldsuse kogemus viimase viie-kuue aasta jooksul pidanud lugejaid panevat mõtlema põhilisematele küsimustele ühiskonna toimimise kohta. Kui avalik arutelu naaseks põhitasandile ja hakataks ausalt kõnelema seaduste rollist ning nende eesmärgist, oleks see märk teistsugusest poliitilisest kultuuri arengust. Kuurme nägemus on kritiline, kuid sisaldab ka kutsumist konstruktiivsemale dialoogi leida.

Arvustus rõhutab, et demokraatlike institutsioonide ning seadustiku olemus tuleb uuesti ühiskonnaga läbi mõelda, eriti arvestades neid otsuseid, mis on viimaste aastate jooksul tehtud ja millel on olnud oluline mõju tavainimese elule.