Keldoja otsus palkade direktiivi rakendamisest on majanduspoliitika pettumused

Majandusminister Erkki Keldoja otsus jätta rakendamata EL palkade läbipaistvuse direktiiv ettevõtjate kaitsmise eesmärgil on kriitika saanud. Arvamus käsitleb valitsuse vastuolulisi signaale majanduspoliitika osas ja direktiivi praktilist tähtsust tööturul.

Majandusminister Erkki Keldoja tehtud otsus olla rakendamata Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi on tekitanud küsimusi valitsuse majanduspoliitika järjepidevuse osas. Otsust on põhjendatud vajadusega kaitsta väikeettevõtjaid, kuid kriitikud küsivad, kas see on õige prioriteetsus.

Direktiivis sätestatakse nõuded palkade avalikkuse osas, mis peaks aitama vähendale palga diskrimineerimist ja tagama soolist võrdõiguslikkust töökohapõhiselt. Valitsuse otsus direktiivi mitte rakendada jättab Eesti erineva lähenemisega muude EL riikidega võrreldes.

Arvamusest ilmneb, et ministeeriumi põhjendused ei vasta tegelikule majanduse vajadustele. Kriitikud viitavad, et ettevõtjate kaitsmise argumenti kasutatakse erinevates kontekstides valitsuse poliitikasuundade õigustamiseks, millest omakorda tekkib segadus nii ettevõtete kui ka tarbijate jaoks.

Direktiivin nõuete implementeerimine on ajaliselt kiiduv teema, kuid valitsuse otsusest peaks loobuma puhtalt poliitilisest mehhanismist erinevate intressigruppide vahel. Läbipaistvus tööturu osas on oluline nii sotsiaalse õigluse kui ka majanduskasvu seisukohalt.