Keiser Haile Selassie surm Etioopias ja Eesti iseseisvuse tunnustamine

Artikkel heidab pilgu ajaloolistele sündmustele, meenutades nii Etioopia keisri lahkumist ja rastafari liikumise juuri kui ka 1991. aasta poliitilisi pöördeid Eestis.

Etioopia keiser Haile Selassie, keda miljonid inimesed pidasid jumalikuks kehastuseks, lahkus siitilmast 1975. aastal. Tema teekond võimuni sai alguse päriluskonfliktist pärast keiser Menelik II surma 1913. aastal, mis kulmineeris kolm aastat hiljem Zauditu kroonimisega. Ülikud andsid reaalse võimu toona siiski üle Ras Tafari Makonnenile, kes valitses regendina kuni Zauditu surmani 1930. aastal. Kuningaks nimetati ta juba kaks aastat varem.

Keisri dünastilised juured ulatuvad legendide kohaselt kuningas Saalomonini ja Seeba kuningannani ning tema isa oli Ras Makonnen. Huvitaval kombel kujunes temast rastafari liikumise keskne kuju, mis levis eriti pärast 1966. aasta visiiti Jamaicale. Kuigi uskujad nägid temas jumalust, ei omistanud keiser ise endale sellist staatust.

27. august on märgiline kuupäev ka Eesti lähiajaloos. 1991. aastal tunnustas Euroopa Ühendus ametlikult Balti riikide iseseisvust.

Ajalooürikud toovad välja ka varasemaid sündmusi. 1255. aastal sõlmis Liivi ordu maameister Anno von Sangerhausen rahulepingu Saaremaa maavanematega, kelle seas olid Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake. 1708. aastal toimus Vinni mõisa alal Põhjasõja viimane suurem lahing Eestis, mis lõppes Vene vägede võiduga rootslaste üle.

21. sajandi algusaastatesse jäävad teisedki majanduslikud ja kultuurilised muudatused. 2003. aastal alustas Põlvas tööd Raadio Marta, asendades pankrotistunud Kaguraadio. 2010. aastal avas kinnisvaraärimees Hillar Teder Kiievis 200 000-ruutmeetrise kaubanduskeskuse Dniprovska Pristan, mis oli esimene rahvusvahelistele standarditele vastav ostukeskus Ukraina pealinnas.