Keir Starmer ja Emmanuel Macron arutavad Londonis rändekriisi ja kaitsekoostööd

Londonis kohtunud Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid La Manche'i väina illegaalse rände tõkestamist ja tihedamat kaitsekoostööd. Kohtumisel keskenduti uutele migratsioonimeetoditele, nagu ülerahvastatud „mega-paadid“, ja täiendavate politseijõudude lähetamisele Prantsusmaa rannikule.

Londonis Downing Streetil kohtunud Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron keskendusid neljapäeval peetud kõnelustel ebaseadusliku rände tõkestamisele üle La Manche'i väina ning tihedamale kaitsekoostööle.

Riigipead rõhutasid vajadust teha tihedamat koostööd rändeteede kontrollimisel. Üheks teravamaks teemaks on kujunemas niinimetatud „mega-paatide“ kasutamine, kus ühte alusesse pakitakse üha suurem hulk inimesi. Möödunud suvel registreeriti juhtum, kus 15-meetrine alus vedas korraga üle 230 migrandi.

Koostöö rändekriisi lahendamisel

Ametlikel andmetel on tänavu 1. jaanuarist kuni 1. septembrini La Manche'i väina väikepaatidega ületanud kokku 16 513 inimest. See näitaja on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 43 protsenti väiksem. Samas on paatide keskmine suurus alates 2021. aastast enam kui kahekordistunud, küündides nüüd 68 inimeseni aluse kohta.

Suurbritannia valitsus saadab Prantsusmaa rannikule täiendavad 45 politseiametnikku, kes hakkavad kuuluma spetsiaalsesse „kiirreageerimisüksusesse“. Siseministeeriumi esindaja Anna Turley sõnul on Põhja-Prantsusmaa randadel juba praegu valves üle 1000 korrakaitsja, kes tegelevad aktiivselt paatide peatamisega, vältides nende väljumist rannikust.

Kaitsekulutused ja rahvusvahelised konfliktid

Lisaks migratsiooniküsimustele olid päevakorras toetus Ukrainale, olukord Lähis-Idas ning Euroopa Liidu ja Suurbritannia julgeolekukoostöö. Prantsuse president viibib Londonis ühtlasi seoses Bayeux' vaiba näituse avamisega Briti muuseumis.

Samal ajal kui tippkohtumine toimus, avaldas konservatiivide juht Kemi Badenoch valitsusele survet, nõudes selge tähtaja määramist kaitsekulutuste tõstmiseks 3 protsendini riigi sisemajanduse koguproduktist.