Keeleteadlased: Eesti noored eelistavad kõnekeeles "jah" asemel "jaa"

TÜ keeleteadlaste uuring näitas, et 10-13-aastaste eestlaste igapäevases kõnepruugis on lühike ja järsk "jah" taandunud pikema "jaa" ees. See erineb märgatavalt täiskasvanute kõnekeelest, kus kahe sõna kasutamisel valitseb kindel loogika.

Eesti keeleteadlased on avastanud märgatava nihke noorte kõnekeeles, kus tavapärane jaatav vastus "jah" on jäänud teisejärguliseks. Tartu Ülikoolis läbi viidud analüüsi käigus uuriti 10-13-aastaste kooliõpilaste vaba suhtlust, analüüsides ligikaudu 100 000 sõna ulatuses helisalvestisi.

Uuringust selgus, et kui täiskasvanute igapäevasuhtluses on eelistatum lühike "jah", siis noorte hulgas domineerib selgelt pikem ja veniv "jaa". Viimane moodustab kõigist jaatavatest vastustest 87 protsenti. Keeleteadlased Andriela Rääbis, Tiit Hennoste ja Kirsi Laanesoo-Kalk juhivad tähelepanu, et täiskasvanute keelekasutuses on nende kahe sõna vahel välja kujunenud teadlik, kuid sageli märkamatuks jääv eristus.

Keelekasutuse erinevused

Täiskasvanud kasutavad lühikest ja järsku "jah"-sõna peamiselt faktide kinnitamiseks või teema kiireks lõpetamiseks. Pikem "jaa" viitab aga vestluses tihti kahtlusele, üllatusele või soovile vestlust pikendada. Noorte omavahelises suhtluses selline reeglistik puudub: "jaa" on kasutusel universaalsena, sõltumata vestluse eesmärgist või emotsionaalsest laengust.

Analüüs näitas, et noorte "jaa"-kasutus vastas täiskasvanute keelenormidele vaid 12 protsendil juhtudest. Samas ei põhjustanud reeglitest kõrvalekaldumine noorte omavahelises suhtluses kordagi arusaamatusi, mis viitab, et tegemist on selles vanusegrupis väljakujunenud loomuliku keelenormiga.

Muutused emakeeles

Keeleteadlased pakuvad välja kaks võimalikku selgitust. Esimene hüpotees on seotud arenguprotsessiga, noored ei pruugi olla veel täielikult omandanud täiskasvanutele omaseid eristusi, kuna "jah" pole noorte sõnavarast siiski täielikult kadunud.

Teine ja laiemat keelemuutust puudutav teooria oletab, et "jaa" on muutumas üldiseks jaatavaks vastuseks. Sarnast lihtsustumist on täheldatud ka internetisuhtluses, kus näiteks varasem "ahah" on kirjasõnas üha enam asendumas lühema "aa"-ga. Uurijad plaanivad nähtuse sügavamaks mõistmiseks analüüsida ka vanemate õpilaste kõnepruuki, avaldades esialgsed tähelepanekud Emakeele Seltsi aastaraamatus.