Keeleteadlane Lea Kreinin: lihtsustatud keel toetab lugemisoskuse arengut Eestis

Keeleteadlane ja autor Lea Kreinin rõhutab, et lihtsustatud keeles raamatud on väärtuslikuks abivahendiks nii erivajadustega lugejatele kui ka keeleõppijatele, toimides sillana keerulisemate tekstideni jõudmisel.

Eesti keeleteadlane Lea Kreinin selgitab, et lihtsustatud keeles avaldatud kirjandus täidab ühiskonnas olulist rolli, pakkudes lugemisvõimalust neile, kelle jaoks tavapärane kirjakeel võib olla liiga keeruline. Vikerraadio saates "Huvitaja" rõhutas ta, et sellised teosed ei ole mõeldud vaid lastele, vaid leiavad laia kasutust ka täiskasvanud keeleõppijate ning lugemisraskustega inimeste seas.

Kreinin, kes on ise autorina koostanud kaks lihtsustatud keeles raamatut, "Hõbetäpp" nooremale eale ning "Kõik algab kassist" täiskasvanud keeleõppijatele, märgib siiski vahet nn selgekeele ja lihtsustatud keele vahel. Arekeel on rangete reeglitega keelestruktuur, mis on mõeldud näiteks insuldi või afaasia tõttu lugemisraskusi kogenud inimestele. Selle stiili puhul tuleb vältida metafoore, keerulisi väljendeid ja vanasõnu, eelistades selget fondi, suuri reavahesid ning ühte mõtet ühel real.

Lihtsustatud keel kui sild

Keeleteadlase sõnul on tema enda kirjutatud teosed suunatud eelkõige keeleõppijatele, kes valdavad põhisõnavara, kuid vajavad toetust tekstist arusaamiseks. Erinevalt väga rangest selgekeelest võimaldab lihtsustatud keel autoril säilitada teatud stiili, aidates lugejal samm-sammult arendada oskust, kuni nad on valmis lugema autentset kirjandust.

"Selgekeele üks funktsioonidest on olla sillaks. Kui inimene hakkab lihtsas keeles lugema, areneb ta lugejana ja tal on võimalik ka päris autentse lähteteksti juurde jõuda," selgitas Kreinin. Praeguses raamatukaubanduses on sellised väljaanded sageli paigutatud keeleõppe riiulitele, kuid nende sotsiaalne väärtus ulatub keeleõppest kaugemale, olles kaasavaks vahendiks kirjanduse kättesaadavaks tegemisel laiemale auditooriumile.