Keelest Eestis: miks on «momentum» tarbetu toorlaen

Erkki Luuk analüüsib oma hiljutises kirjutises võõrsõna «momentum» ebakorrektset ja segadust tekitavat kasutamist eesti keeles. Tema hinnangul on tegemist täiesti mittevajaliku toorlaenuga, kuna meil on juba olemas täpsemad ja omasemad vasted.

Eesti keeleruumis on hakanud üha sagedamini levima inglise keelest otse üle võetud sõna «momentum», kuid selle kasutamine on paljudel juhtudel küsitav ja eksitav. Keelekriitik Erkki Luuk märgib, et see toorlaen tekitab tarbetut segadust, kuna selle tähendusväli on ebaselge ja kattub olemasolevate, tunduvalt selgemate sõnadega.

Probleemi tuum seisneb selles, et «momentumit» kasutatakse eesti keeles läbisegi tähendustes «hoog» ja «hetk», mis on semantiliselt vägagi erinevad mõisted. Kuigi sõna on leidnud tee ka uude Õigekeelsussõnaraamatusse (ÕS), ei muuda see sõna olemust, see on eesti keele süsteemis mittevajalik. Meil on olemas omakeelsed väljendid, mis kannavad samu tähendusi palju täpsemalt ja stiilipuhtamalt.

Keeleloome ja keelekasutuse seisukohast on selliste võõrkeelsete mugandite sissetoomine taandareng. Selle asemel, et asendada täpsed eesti sõnad võõrapäraste ja mitmetähenduslike toorlaenudega, tuleks eelistada juba kasutusel olevaid ja arusaadavaid vasteid. «Momentum» on näide sellest, kuidas keeleline mugavus või inglise keele vahetu mõju võivad tekitada tarbetut müra seal, kus keelelised vahendid on tegelikult juba olemas.