Keeleõpe Eestis kolib üha enam veebikeskkonda

Veebipõhine keeleõpe on muutunud Eestis standardiks, võimaldades õppimist ka väljaspool suuremaid keskusi. Samas rõhutavad eksperdid, et õppija isiklik motivatsioon ja õpetaja oskused on tehnilisest lahendusest määravamad.

Eestis on veebipõhine keeleõpe muutunud tavapäraseks, pakkudes paindlikke võimalusi neile, kellele klassiruumis osalemine on logistilistel või tööalastel põhjustel raskendatud. Töötukassa ja Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud kursustel osaleb praegu kokku 28 000 inimest, kellest 40 protsenti omandab keelt digitaalselt. Erakoolides on veebiõppe osakaal veelgi suurem, ulatudes 70 protsendini õppijatest.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Pille Põiklik tõdeb, et veebipõhiste programmide valik laieneb pidevalt. Muutus sai suurema hoo sisse koroonaajal, mil paljud õppeasutused olid sunnitud kiiresti kohanema.

City Keeltekooli juhataja Britta Tamverk märgib, et veebiõpe on avanud uksed klientidele, kes elavad väljaspool Tallinna ja kellel puudub ligipääs kohalikele keeltekoolidele. «Veebis on võimalik õppida ja see on avanud uksed kõikidele klientidele, kes elavad Tallinnast väljaspool,» sõnas Tamverk.

Seda kinnitab ka Tallinna Keeltekooli juhatuse liige Ivar Soone. Tema sõnul on veebikursused sageli ainsaks võimaluseks inimestele, kellel on väga tihe töögraafik või kes viibivad teistes riikides.

Siiski nendib Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees Kati Bakradze-Pank, et digitaalne õpe toob kaasa teatud väljakutseid, eriti suulise kõne arendamises. «Veebis on raske mõista, milliste oskusteni ja milliste keeletasemeteni jõutakse, aga tänapäeval mängib õpetaja meisterlikkus olulisemat rolli,» selgitas Bakradze-Pank.

Tamverki hinnangul sõltub lõpptulemus siiski eelkõige õppija enda tahtest. «Mõlemad õppevormid on võimalikud ja mõlemas õppevormis on võimalik omandada keel. Kõik sõltub inimesest,» lisas ta.