Keeleminutid: miks on vead keeleõppes asendamatud

EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja Pille Pipar-Aksin kirjutab, miks on vead keele õppimisel hädavajalikud. Eksimused ei tohi saada takistuseks, vaid neid tuleb käsitleda kui õppeprotsessi loomulikku osa. Keele omandamine algab julgusest pingutada ja eksida.

Keeleõpe on protsess, mis nõuab julgust – julgust astuda samm edasi isegi siis, kui see tähendab eksimist. EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja ja eesti keele õpetaja Pille Pipar-Aksin rõhutab oma värskes "Keeleminutites", et vead on õppimise lahutamatu osa, mitte märk nurjumisest.

Vigade tegemine on iga keeleõppija teekonna paratamatu osa. Pipar-Aksin selgitab, et probleem ei ole vigades endas, vaid selles, kuidas õppija nendesse suhtub. Kui eksimus muutub hirmuallikaks, võib see kogu õppeprotsessi halvata – inimene lakkab katsetamast ja jääb seisma.

Hoopis vastupidi – vigade teadvustamine ja nendest õppimine on see, mis tegelikult viib edasi. Eksimused annavad konkreetse signaali, millele tähelepanu pöörata, ja muudavad õppimise sihipärasemaks. Keeleõppes tuleb luua keskkond, kus viga ei ole häbiasi, vaid loomulik samm teel sujuvama keelekasutuse poole.

Pille Pipar-Aksin juhib Eesti Keeleinstituudi keeleõppe arendamise osakonda ning tema sõnum on selge: keele õppimine algab eelkõige julgusest – julgusest pingutada, proovida ja eksida.