Keelekasutus Eestis: sõna "väli" ületähtsustamine teeb laused kohmakaks

Keeletoimetaja Anu Nurk märgib, et sõna „väli“ on eesti keeles hakanud liigselt levima abstraktse mõistena. Ta soovitab vältida selle sõna sunduslikku lisamist valdkondade kirjeldustele ja otsida täpsemaid väljendusviise.

Keeletoimetaja Anu Nurk juhib tähelepanu, et sõna „väli“ kasutusala on viimastel aastatel märgatavalt laienenud, tungides valdkondadesse, kus see ei pruugi olla kõige sobivam valik. Kuigi „väli“ tähistab algupäraselt põllumajanduslikku maatükki või füüsikalist mõõdet, nagu magnet- või elektrivälja, on see hakanud tähistama ka abstraktseid uurimis- ja tegevusalasid.

See muutus on suuresti tingitud inglise keele „field“ ja vene keele mõjust, mis on kandunud üle eesti keelde. Tulemuseks on aga sageli tehislikult kõlavad liitsõnad, mis muudavad teksti raskepäraseks ja kohmakaks. Nurk soovitab enne uute „väli“-lõpuliste moodustiste loomist kaaluda, kas need annavad tekstile tegelikult mingit lisaväärtust või piisaks hoopis lihtsamast sõnastusest.

Praktilised näited näitavad, kuidas lihtsustamine toob teksti selguse. „Sotsiaaltööväljal töötav spetsialist“ on märksa kohmakam kui „sotsiaaltöö spetsialist“ või „sotsiaalvaldkonna töötaja“. Sarnaselt on „Eesti disainiväljal toimuvad muutused“ lühem ja tabavam kujul „Eesti disainis toimuvad muutused“. Ka Hollandi kunstielust või haridusvaldkonnast kirjutades aitab vähem sõnu sageli rohkem öelda, muutes teksti loomulikumaks.