Keeleameti juht: eesti keel vajab põhiseaduses kindlustatud kaitset

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk kirjutab, et Eesti riigikeel peab jääma konstitutsiooniliselt kaitstud. Ta hoiatab, et seadused, mis piiravad eesti keele kasutusala, ei tohiks muutuda õigusaktideks, sest see ohuks rahvuse ja kultuuri säilimist.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 määrab selgelt, et Eesti riigikeel on eesti keel. Selle sätete preambuul annab määrangule veelgi laiemat tähendust, tuues esile, et Eesti riigi esmane ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri jätkumine tulevastele põlvkondadele. See konstitutsiooniliste sätete tuum peegeldub paljudes teistes seadustes ja institutsioonide töös.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk rõhutab, et iga seadus ja institutsioon peavad oma tegevusalas ja reguleerimissfääris täitma seda põhiseaduslikku ülesannet. Samas ei tohi siin kaduda õigusselgus ega võtmeelementide kooskõla. Erinevad normaktid ja nende rakendamine peavad moodustama ühtse ja loogilise terviku, kus üks seadus ei vaidlesta teise kehtivust või eesmärki.

Tomusk hoiatab otsesõnu, et seadusettepanekud, mis piiravad eesti keele kasutusala või nõrgendavad selle seisundit, ei peaks muutuma kehtivaks õiguseks. Tema seisukoht peab otsest seost eesti rahvuse ja kultuuri püsimisega avalikus sfääris ja ühiskonnas laiemalt. Kui õiguslik raamistik nõrgeneb, võib see kaasa tuua ka praktiliste probleemide tekkimist keele kaitsmisel.

Ka edaspidi peab keelepoliitika olema järjepidev ja sisukas, tuginedes põhiseaduslikel alustel. Ei saa olla nii, et ühel aastal kinnitavad seadused keele kaitse, teisel aastal aetakse vastu norme, mis seda kaitsmekanismi nõrgendavad. Selline vastuolu kahjuks just seaduste usaldusväärsust ja õigusriigi põhimõtteid.