Keeleamet: Narva linnavolikogu istungid peavad toimuma eesti keeles

Keeleamet: Narva linnavolikogu istungid peavad toimuma eesti keeles

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk selgitas, et Narva linnavolikogu istungid peavad olema eesti keeles, kuid see ei takista tõlke pakkumist venekeelsele elanikkonnale. Volikogu esimees Urbo Vaarmann on vahepeal lõpetanud praktika, kus eesti keeles peetud sõnavõtte korrati vene keeles.

Ida-Virumaa

Narva linnavolikogu istungite töökeel peab olema eesti keel ning volinikel on kohustus esineda otse riigikeeles. Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk rõhutas, et keelenõuded volikogude töökorralduses ei ole muutunud, kommenteerides hiljutisi vaidlusi Narva linnajuhtimise ümber.

Muutused töökorralduses

Narva linnavolikogu esimees Urbo Vaarmann on alates käesolevast nädalast lõpetanud senise praktika, kus volinike eestikeelsed sõnavõtud tõlgiti istungi ajal jooksvalt vene keelde. Vaarmanni sõnul on selline muudatus vajalik, et tagada kõikidele saadikutele võrdne ligipääs informatsioonile. Otsus on tekitanud vastakaid arvamusi, kus kriitikute seas on ka endine linnapea Katri Raik, kes leiab, et see samm võib jätta paljud narvalased ilma olulisest poliitilisest infost.

Keeleameti seisukohast lähtuv seadusandlus, täpsemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 41. paragrahv, sätestab üheselt, et kohalike volikogude istungid toimuvad eesti keeles. Õiguskantsleri varasemate selgituste kohaselt ei loeta nõuet täidetuks juhul, kui saadik esineb vene keeles ja kasutab tõlgi abi. Kui volinik seda nõuet eirab, on istungi juhatajal kohustus sõnavõtt katkestada.

Tõlkimise võimalused

Kuigi töökeele nõuded on ranged, ei keela kehtiv seadusandlus istungite tõlkimist elanikele. Ilmar Tomuski selgituse kohaselt on volikogul lubatud istungite otseülekannetesse lisada venekeelne audiokanal, et kohalikud elanikud saaksid toimuvast aru. See tähendab, et kuigi saadikud peavad suhtlema eesti keeles, on tehniliselt võimalik tagada info kättesaadavus keeleruumide üleselt.

Keeleamet toonitas, et hiljutine muudatus keeleseaduses, mis jõustus 19. juulil, ei toonud kaasa uusi nõudeid töökeelele, vaid laiendas ameti järelevalvevolitusi teiste seaduste osas. Juhul, kui keelenõudeid eiratakse, näeb seadus ette võimaluse määrata trahve, mis küündivad eraisikute puhul 200-300 trahviühikuni, juriidiliste isikute puhul aga kuni 10 000 euroni. Sarnaseid selgitusi on õiguskantsler jaganud Narva linnajuhtidele juba 2022. aastal.

Ava rakenduses →