Kayu: Ukraina kauglöögid seavad Venemaa juhtkonna keerulise valiku ette

Kaitseministeeriumi kaitsevalmisoleku osakonna juht Gert Kayu sõnul on Ukraina kasvav kauglöögijõudlus seadnud Venemaa juhtkonna keerulisse olukorda, kuna õhutõrjevahendeid ei jätku kõikide objektide kaitsmiseks. Ukraina löögid on purustanud kuni 20% Venemaa naftarafineerimise võimsustest ning põhjustanud tõsise kütusepuuduse ligikaudu 20 regioonis. Venemaa kauglöökide intensiivsus langes eelmisel nädalal märgatavalt, kuid Kayu hoiatab, et tavaliselt järgneb sellisele langusele ulatuslik rünnak.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmisoleku osakonna juht Gert Kayu avaldas sel nädalal hinnangu Ukraina sõjalise strateegia mõjude kohta Venemaale, tõdedes, et Kiiev on oma kauglöögijõudlusega survestanud Moskva juhtkonda tegema üha valusamaid strateegilisi otsuseid.

Venemaale tekkis keeruline dilemma

«Ukraina kasvav kauglöögijõudlus on seadnud Venemaa juhtkonna keerulise valiku ette: kuna õhutõrjevahendeid ei jätku kõige jaoks, tuleb valida prioriteetsed objektid. Sellega kaasnevad paratamatult riskid, teatud objektid jäävad kaitseta ja tuleb arvestada, et need hävitatakse või tehakse kõlbmatuks,» ütles Kayu.

Sel nädalal tabas Ukraina kaks Venemaa kosmoseside keskust, mille kaudu toimib suur osa Vene armee sidesüsteemist. Lisaks ründas Ukraina naftarafineerimistehased Moskva, Tjumeni ja Orenburgi oblastis, naftahoidlaid ning raketi komponente tootva tehase Voroneži oblastis. Rünnakuid koges ka Venemaa poolt okupeeritud Krimm.

Kütusepuudus 20 Venemaa regioonis

Ukraina kesk- ja pikamaarakettide edukate löökide tulemusel on käest antud kuni 20% Venemaa naftarafineerimise koguvõimsusest. «Selle tagajärjel on Venemaal tekkinud tõsine kütusepuudus ning ligikaudu 20 regioonis on kehtestatud erinevaid kütusemüügi piiranguid,» märkis Kayu.

Ta lisas, et Ukraina kauglöökide mõju on tunnistanud ka Venemaa president Vladimir Putin, kes on andnud Venemaa valitsusele ülesande leevendada nende rünnakute tagajärgi.

Ukraina strateegia 2026. aastal

Kayu sõnastas Ukraina sõjalise strateegia selgelt: «Ukraina strateegia 2026. aastal seisneb selles, et tekitada Vene vägedele suuremaid kaotusi, arendada omaenda täppislöögijõudlust ja halvata Venemaa logistikat. Lisaks püüab Ukraina kauglöökidega oluliselt nõrgestada Venemaa majanduse suutlikkust sõjategevust toetada, et sundida Moskvat tõsistele läbirääkimistele.»

Venemaa löökide intensiivsus langes järsult

Eelmisel nädalal vähenes Venemaa kauglöökide intensiivsus märgatavalt. «Venemaa tulistas ligikaudu 900 drooni ja 12 raketti. Võrreldes eelmiste nädalatega on see 35% vähem droonide ja 84% vähem rakettide osas,» täpsustas Kayu. Samas hoiatas ta, et varasemalt on sellistele langustele järgnenud ulatuslikud rünnakud suure hulga õhurelvadega. «Aeg näitab, kas ja millal need rünnakud toimuvad,» lisas ta.

Karmid lahingud Donetski oblastis

Rindelolukord püsis sel nädalal eelmiste nädalatega sarnasel tasemel. «Venemaal õnnestus edeneda Kupjanski suunal Harkivi oblastis ning Slavjanski, Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal Donetski oblastis. Ukraina väed korraldasid vasturünnakuid peaaegu kogu rindelõigul. Lahingtegevus nn hallil alal on üsna intensiivne ja mõlemad pooled viivad läbi nii kaitse- kui ka ründeoperatsioone,» kirjeldas Kayu.

Venemaa kaotused püsivad jätkuvalt kõrgel tasemel, ulatudes kuni 1300 sõdurini ööpäevas, sealhulgas nii hukkunud kui ka haavatud.

Eriti keeruline on olukord strateegiliselt olulise Kostjantõnivka ümbruses. «Selle kaitseliini hõivamine on Venemaa prioriteet Donbassi okupeerimiseks. Ukraina omakorda koondab sellesse piirkonda jõude ja suurendab keskmaa lööke, et halvata Venemaa logistika,» selgitas Kayu, lisades, et logistikaprobleemide tõttu on Venemaa olnud sunnitud sellest piirkonnast osa üksusi välja viima.