Kauksi veevärgi projekt tõi kaasa vaidluse avaliku raha kasutamise üle

Ida-Virumaal Kauksis on puhkenud konflikt kohaliku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamise ümber. Elanikud ja ettevõtjad kahtlustavad, et Euroopa Liidu rahastatav projekt on disainitud eelkõige uue spaahotelli vajadusi silmas pidades, jättes kohalikud elanikud tagaplaanile.

Ida-Virumaal Peipsi ääres asuvas Kauksi piirkonnas on lahvatanud tüli, mis puudutab avaliku raha eest kavandatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamist. Kohalikud elanikud ja ettevõtjad on seadnud kahtluse alla projekti prioriteedid, väites, et rajatav süsteem teenib eeskätt suvel avatud Kuru Loodusspaa huve, mitte ümbritsevate külade elanikke.

Avaliku raha sihtotstarve kahtluse all

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tiit Maran edastas augustis keskkonnaametile Kauksi telklaagri pidaja Gert Tisleri ametliku pöördumise. Dokumendis juhitakse tähelepanu asjaolule, et Kauksi, Kuru ja Uusküla külade elanike vajadused on projekti planeerimisel jäänud teisejärguliseks. Tisleri hinnangul on infrastruktuuri kavandamisel lähtutud eesmärkidest, mis soosivad ühe konkreetse ärilise objekti toimepidevust.

Infrastruktuuri maht tekitab küsimusi

Vaidluse keskmes on projekti tehnilised parameetrid. Protokollide kohaselt on rajatava kanalisatsioonisüsteemi esimese etapi reoveemahuks arvestatud 75 kuupmeetrit ööpäevas. Kriitikute sõnul kattub see maht märkimisväärse täpsusega Kuru Loodusspaa prognoositud vajadustega, samas kui ümbruskonna elanike ja väiksemate ettevõtjate reaalsed liitumisvõimalused süsteemiga on piiratud. Hetkel on juhtum edastatud keskkonnaametile, kes peab hindama, kas projekti planeerimine on toimunud läbipaistvalt ja avalikke huve arvestades.