Kaubanduskoda: täitemenetluse muudatused ei vähenda tööandjate koormust piisavalt

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda leiab, et Justiits- ja Digiministeeriumi plaanitavad täitemenetluse seadustiku muudatused vähendavad tööandjate halduskoormust vaid osaliselt. Kavandatav lihtsustus ei laiene olukordadele, kus töötasu makstakse kolmanda isiku või välisriigi kontole, ning tööandjatele lisandub uus teavitamiskohustus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse, milles leiab, et plaanitavad täitemenetluse seadustiku muudatused ei lahenda tööandjate halduskoormuse probleemi täiel määral.

Mis muutub ja mis jääb samaks

Väljatöötamiskavatsuse järgi vabastataks tööandja edaspidi töötasu arestimise akti täitmise kohustusest juhul, kui töötasu makstakse võlgniku Eestis avatud krediidi- või makseasutuse kontole. Koda toetab seda lahendust. Kui töötasu kantakse aga kolmanda isiku või välisriigi kontole, jääb tööandjal senine kohustus arestimisakti ise täita, ja seda asjaolu tööandja kontrollida ei saa.

Koja hinnangul kulub ühe töötasu arestimise akti täitmisele keskmiselt ligi 3,4 tundi aastas, maksumusega umbes 57 eurot ühe akti kohta. Aastas esitatavaid arestimisakte on palju, mistõttu ulatub tööandjate kogukulu sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Koja alternatiivlahendused

Koda tegi ettepaneku laiendada lihtsustust ka kolmanda isiku ja välisriigi kontodele ning pakkus välja kolm võimalust. Kohtutäitur võiks ise arestitava summa välja arvutada ja anda tööandjale teada üksnes kohtutäiturile ülekantav summa. Teise variandina võiks tööandja kanda kogu töötasu kohtutäituri kontole, kes teeks ise kinnipidamised ja kannaks arestivaba osa töötajale edasi. Kolmanda isiku kontole makstava töötasu puhul edastaks tööandja kohtutäiturile konto andmed ning edasise arestimise korraldaks kohtutäitur pangaga koostöös.

Uus kohustus teeb asja keerulisemaks

Väljatöötamiskavatsus näeb lisaks ette uue teavitamiskohustuse: tööandja peaks kohtutäiturit teavitama, millisele kontole töötasu makstakse, ning ka konto muutumisel. Kohustuse rikkumise korral oleks võimalik määrata sunniraha.

Koda seda lahendust ei toeta. Koja seisukoha järgi suurendab see kohustus halduskoormust ega ole piisavalt põhjendatud, eriti juhtudel, kus tööandjal säilib nagunii kohustus arestimisakti ise täita.

Koja ettepanek on, et teavitamiskohustus peaks kehtima üksnes siis, kui just sellest teavitusest sõltub tööandja vabastamine arestimisakti täitmisest. Parim lahendus oleks selline, kus vajalik teave jõuaks kohtutäiturini automaatselt pankade või täitmisregistri kaudu, ilma tööandjale lisakohustusi tekitamata.

Seaduseelnõu valmib väljatöötamiskavatsuse kohaselt eelduslikult 2027. aasta teises pooles ning muudatused jõustuksid 2028. aastal.