Kaubanduskoda nõuab kutsehariduse rahastuse hüppelist kasvu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja kutsehariduse edendajad hoiatavad, et praeguse rahastuse juures pole võimalik kutsehariduse kvaliteeti hoida ega eesmärke täita. Nad nõuavad erakondadelt selget plaani rahastuse tõstmiseks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koos kutsehariduse arendamise ühendustega on esitanud seitsmele poliitilisele erakonnale üleskutse, milles nõutakse konkreetset tegevuskava kutsehariduse rahastamismudeli ümberkorraldamiseks.

Kvaliteedi hoidmine nõuab lisaeelarvet

Riik on püstitanud eesmärgi, et aastaks 2035 valiks kutsehariduse vähemalt 40 protsenti põhikoolilõpetajatest. Ekspertide hinnangul on praeguse rahastuse juures selle sihi saavutamine koos kvaliteedi säilitamisega võimatu. Organisatsioonid on seisukohal, et juba ainuüksi praeguse õppekvaliteedi hoidmiseks on vajalik suunata valdkonda vähemalt 30 protsenti enam vahendeid.

Olukord muutub veelgi kriitilisemaks, kui riik soovib kutsehariduse populaarsust tõepoolest kahekordistada, nagu plaanid ette näevad. Sellisel juhul peaks sektori kogueelarve suurenema enam kui kahekordselt. Haridustegelased ja tööandjad hoiatavad, et õpilaste arvu kasvatamine ilma proportsionaalse rahastuse suurenemiseta toob vältimatult kaasa õppekvaliteedi languse, mis võib sektorile pikemas perspektiivis karuteene teha.

Poliitikutelt oodatakse nüüd selgeid vastuseid, kuidas kavandatava kutseharidusreformi raames lisaraha leidmist planeeritakse. Sektor loodab, et rahastusküsimus saab reformi keskseks osaks.