Kaubanduskoda hoiatab energiamajanduse seaduse muudatuste mõjude eest Eestis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kritiseerib energiamajanduse korralduse seaduse eelnõud, viidates audiitorite nappusele ja ebaselgetele arvestuspõhimõtetele. Uued nõuded suurendaksid auditeeritavate ettevõtete arvu 150-lt 800-ni, kuid koda pelgab bürokraatia kasvu ja ärisaladuste ohtu.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas Kliimaministeeriumile oma seisukohad energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise eelnõu osas. Kavandatavad muudatused näevad ette ülemineku seniselt ettevõtte suurusel põhinevalt energiaauditi kohustuselt tarbimispõhistele lävenditele. See tähendaks kohustuse laienemist ligi 150 ettevõttelt kuni 800 ettevõtteni.

Segadus arvestuspõhimõtetes

Eelnõu kohaselt hakkaks energiaauditi kohustus kehtima ettevõtetele, kelle energiatarbimine ületab 10 teradžauli (TJ) aastas, ning energiajuhtimissüsteemi nõue neile, kes tarbivad üle 85 TJ aastas. Arvestus tugineb ettevõtte viimase kolme aasta keskmisele tarbimisele.

Kaubanduskoja hinnangul on aga arvestuspõhimõtted ebaselged. Praegu pole täpselt määratletud, kas lävendeid hinnatakse iga juriidilise isiku kohta eraldi või liidetakse kontserni ettevõtete tarbimine. Samuti puudub selgus, kuidas arvestada transpordikütuseid, üüripindade energiakulu ja võrku müüdud energiat, mis loob riski andmete topeltarvestuseks. Koda tegi ettepaneku hinnata lävendeid eraldiseisvalt iga juriidilise isiku kohta ja võtta aluseks vaid ettevõtja enda lõpptarbimiseks ostetud või toodetud energia.

Audiitorite puudus ja ajakava

Kohustatud ettevõtete arvu järsk kasv tekitab küsimusi ka teostusaja ja ressursside osas. Eelnõu annab esimese auditi läbiviimiseks aega vaid kuus kuud pärast seaduse jõustumist, mis võib turul põhjustada tõsiseid tarneraskusi.

Eestis on praegu aktiivseid audiitoreid vaid 10-15. Kuigi eelnõu näeb ette eksperdiringi laiendamist soojusenergeetikainseneride arvelt, ei pruugi see nõudlust katta. Koda hoiatab, et audiitorite nappus ja kiire tähtaeg võivad kaasa tuua auditeerimise kvaliteedi languse ja hinnatõusu, muutes kohustuse pelgalt kulukaks bürokraatlikuks formaalsuseks. Lahendusena nähakse audiitorite ringi avamist ka teiste tööstus- ja insenerivaldkondade spetsialistidele.

Ärisaladus ja andmete topeltarvestus

Ettepanekud puudutavad ka majandusaasta aruannetes avalikustatavat teavet. Energiasäästu tegevuskavade ja meetmete kohustuslik avalikustamine võib paljastada konkurentsitundlikke andmeid tootmisprotsesside ja tehnoloogiliste investeeringute kohta. Koda soovitab seaduses selgelt sätestada ärisaladuse kaitse ning piirata avalikustamiskohustust vaid üldiste eesmärkide ja kokkuvõtliku rakendamismääraga.

Lisaks rõhutab koda, et paljud ettevõtjad esitavad juba praegu energia- ja keskkonnaandmeid kestlikkusaruandluse (ESG) raames. Koda leiab, et uue seadusega ei tohiks tekitada dubleerivat bürokraatiat, vaid võimaldada juba kontrollitud andmete kasutamist energiaauditi kohustuse täitmiseks.