Kaubandus-tööstuskoda teeb ettepaneku vabastada riigipiiri rajatiste alune maa maamaksust

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas rahandusministeeriumile ettepaneku vabastada riigipiiri kaitseks rajatavate tõkete ja kraavide alune maa maamaksust. Muudatus peaks kiirendama läbirääkimisi maaomanikega ning aitama kaasa julgeolekurajatiste valmimisele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on teinud rahandusministeeriumile ametliku ettepaneku viia maamaksuseadusesse muudatus, mis vabastaks maamaksust alad, kuhu rajatakse riigipiiri kaitsesüsteeme. Koja hinnangul on praegune olukord ebaõiglane, kuna maaomanikud peavad maksma maksu maatüki eest, mida nad pärast kaitserajatiste, näiteks kraavide ja tõkete, püstitamist enam sihtotstarbeliselt kasutada ei saa.

Piirirajatiste mõju maakasutusele

Paljud piiriäärsed kaitserajatised paiknevad eramaadel, mis olid varem kasutusel põllumajandus- või metsamaana. Pärast ehitustegevust on nende maa-alade majanduslik kasutus märgatavalt piiratud või täielikult võimatu, mistõttu ei ole põhjendatud maksukohustuse jätkumine omaniku jaoks. Kuna tegemist on avalikes huvides tehtava tööga, mis panustab kogu riigi julgeolekusse, peaks ka maksukoormus peegeldama seda uut reaalsust.

Kiiremad kokkulepped ja hüvitusmehhanism

Kaubanduskoja hinnangul aitaks maamaksust vabastamine märkimisväärselt kiirendada kokkulepete sõlmimist riigi ja maaomanike vahel. See omakorda kiirendaks strateegiliselt oluliste kaitserajatiste valmimist.

Kuna maamaks on kohaliku omavalitsuse üks oluline tuluallikas, teeb koda ettepaneku, et riik peaks omavalitsustele selle saamata jääva tulu hüvitama. Koja esialgsete arvutuste kohaselt ulatuks vajalik hüvitis ligikaudu 12 500 euroni aastas. See summa põhineb eeldusel, et maksuvabastus puudutaks umbes 500 hektarit maatulundusmaad, kus keskmine maamaks on 25 eurot hektari kohta.