Kaubandus-Tööstuskoda: Eestis kavandatav müüja vastutuse pikendus on liiga karm

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kritiseerib võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, mis võib kaupade parandamisel pikendada müüja vastutust kuni viie aastani. Ettevõtjate hinnangul ületab see Euroopa Liidu direktiivi nõudeid ja toob kauplejatele kaasa põhjendamatud lisakulud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on esitanud justiits- ja digiministeeriumile vastuväited seoses võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõuga. Organisatsiooni hinnangul on eelnõus kavandatud müüja vastutuse pikenemine kaupade parandamisel vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga ning tekitab ettevõtjatele liigset halduskoormust.

Direktiivi ja eelnõu erinevused

Euroopa Liidu direktiiv 2024/1799 näeb ette, et kui müüja parandab defektiga toote, pikeneb tema vastutuse periood 12 kuu võrra. See lisandub juba käimasolevale järelejäänud vastutuse ajale, mis tähendab, et koguvastutus ei ületaks üldjuhul kolme aastat.

Eestis koostatud eelnõu on aga märksa rangem. Selle kohaselt käivitaks kauba parandamine uue kaheaastase vastutuse perioodi, millele lisandub veel 12 kuud. Kui tarbija esitab parandamisnõude näiteks 23. kasutuskuul, veniks müüja vastutus kokku ligi viieaastaseks. See on ligi kaks korda pikem kui direktiivis nõutud miinimum.

Mõju ettevõtjatele

Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul ei ole selline lähenemine kooskõlas eelnõu seletuskirjas toodud eesmärgiga rakendada direktiivi Eestis minimaalses mahus. Kuni viieaastane vastutusaeg suurendab ettevõtete kulusid, kuna kauplejad peavad säilitama remondireserve, varuosasid ja tõendusmaterjali pikema perioodi vältel.

Ettevõtjaid esindav organisatsioon tegi ministeeriumile ettepaneku sõnastada seaduseelnõu ümber. Nad soovivad, et vastutuse 12-kuuline pikendus lisataks üksnes parandamise hetkeks järelejäänud vastutuse ajale, mitte ei algaks täiesti uus kaheaastane periood.