Kaubamärgikaitse ja presidendi loosungid Eestis: kas sõnad vajavad patenteerimist?

Poliitilised hüüdlaused on muutumas väärtuslikuks intellektuaalomandiks, mida tuleks õiguslikult kaitsta. Autorid Mari Must ja Regina Getter Maajärv analüüsivad, kuidas Eesti riigipeade ütlused võiksid tulevikus saada sarnaselt USA presidendikampaaniatega kaubamärgikaitse.

Poliitikute loosungid on ammu väljunud kõnepultide piiridest, muutudes ühiskondlikuks mäluks või lausa kaubanduslikuks varaks. Mari Must ja Regina Getter Maajärv toovad oma analüüsis välja, et riigipea või kõrge ametniku hüüdlause ei ole vaid kampaania osa, vaid idee, mis võib vajada juriidilist kaitset.

Eesti presidendid on ajalukku jätnud fraase, mis elavad edasi aastakümneid hiljem. Lennart Meri pragmaatiline realism või Kersti Kaljulaidi pulloveril kantud sõnum "Sõna on vaba" on näited, kuidas lihtne lause võib muutuda identiteedi kandjaks. Need pole pelgalt poliitilised avaldused, vaid märgid, mis kinnistuvad ühiskonna teadvusesse.

Ameerika Ühendriikides on loosungite kaubamärgistamine kujunenud tavapäraseks äritavaks. Donald Trump registreeris 2012. aastal oma kampaania hüüdlause "Make America Great Again" kaubamärgina. See samm annab talle ainuõiguse keelata loosungi kasutamist ärilistel eesmärkidel, näiteks rõivaste müügil, vältides seeläbi sõnumi moonutamist või kommertsialiseerimist ilma nõusolekuta.

Registreerimata jätmisega kaasneb selge risk. Kui poliitik ei kaitse oma sõnumit, võib kolmas osapool selle omastada ja ärilisel eesmärgil rakendada. 2024. aasta veebruaris avaldas Euroopa Liidu intellektuaalomandi amet koos patendiametitega uue ühise praktika juhise, mis selgitab, millised loosungid on kaubamärgina kaitstavad. Eristusvõime, sõnamängud ja originaalsus on siinkohal määravad tegurid, et tagada sõnumi õiguslik kaitse.