Katre Eljas: tehisintellekt on muutnud läbipõlemise põhjuseid

Tehisintellekti ja robootikakeskuse AIRE juht Katre Eljas nendib, et tänapäeva tööelus pole läbipõlemise peamiseks põhjuseks enam töömaht, vaid pidev muutuste kuhjumine. Juhtidelt oodatakse töötajate kohanemisvõime toetamist, et vältida kroonilist stressi.

Tehisintellekti ja robootikakeskuse AIRE juht Katre Eljas märgib, et tööelu läbipõlemise põhjused on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Kui varem taandati vaimne kurnatus peamiselt liigsele töömahule või pingelistele tähtaegadele, siis tänapäeval on peamiseks riskiteguriks muutunud pidev ja kiirenev muudatuste voog.

Paljud töötajad, kes on varem pidanud rinda pistma tööpsühholoogia klassikaliste probleemidega, nagu ülemuse vähene tunnustus või mikrotasandil juhtimine, seisavad nüüd silmitsi uue olukorraga. Eljase sõnul ei ole läbipõlemise juurpõhjuseks enam mitte pelgalt tööülesannete rohkus, vaid kohanemisvajadus, mis saadab igat sammu tehisintellektipõhises töökeskkonnas.

Muutuste kuhjumine kui riskitegur

Eljas rõhutab, et tehisintellekti ajastul peavad juhid oma lähenemist muutma. Kui organisatsioon surub peale järjest uusi tehnoloogilisi lahendusi ilma töötajate kohanemisvõimet toetamata, tekib vältimatu kroonilise stressi olukord. See kuhjuv muudatuste mass tekitab olukorra, kus töötaja ei jõua enam protsessidega sammu pidada, mis lõppeb vaimse kurnatusega.

Tööandja vastutus on luua keskkond, kus töötaja tunneb end väärtustatuna ning suudab oma oskusi rakendada ilma pideva ärevuseta. Samas peab ka töötaja ise teadvustama oma piire. Eljas viitab, et tasakaal töökoormuse ja vaimse tervise vahel on oskus, mida tuleb teadlikult arendada, mitte eeldada, et see tekib iseenesest.

Praegune olukord nõuab juhtidelt suuremat empaatiat ja teadlikkust oma töötajate sisemistest hirmudest. Ebakindlus tuleviku ees ja pidev infomüra on tegurid, millega tuleb arvestada, et säilitada meeskonna pikaajaline töövõime ja motivatsioon.