Kati Rostfeldt: Eestis alanud prügireform toob kaasa ootamatu hinnatõusu

1. juulil jõustunud jäätmereform on toonud kaasa märgatava hinnatõusu, mis puudutab lisaks majapidamistele ka ettevõtteid. Vaatamata riigi varasematele kinnitustele, et muudatused ei too kaasa olulist kulude kasvu, peavad tarbijad ja ettevõtjad end nüüd valmistuma suuremateks arveteks.

1. juulist jõustus Eestis uus jäätmeseadus, mis tähistab riigi prügimajanduses uue ja kulukama ajajärgu algust. Kui varasemalt kinnitasid ametnikud, et reformi eesmärk on efektiivsem ringmajandus ning suuremat hinnatõusu pole oodata, siis tegelik olukord näitab vastupidist. Jäätmekäitluse hinnad on paljudes omavalitsustes teinud järsu hüppe, kusjuures hinnatõus ei puuduta ainult eraisikuid, vaid kandub otse edasi ettevõtlussektorisse.

Eriti teravalt on muudatused tunda suuremates linnades. Tallinnas on segaolmejäätmete veo hind kerkinud keskmiselt 63 protsenti, samas kui Kohtla-Järvel on prognooside kohaselt oodata jäätmekäitluse tasude kolmekordistumist. Hinnatõusu peamiseks mootoriks on riiklikult kehtestatud kõrgem saastetasu, mida peavad nüüd maksma kõik jäätmekäitlejad. Need kulud ei jää ettevõtete kanda, vaid liiguvad paratamatult lõpptarbijani.

Lubadused ja tegelikkus

Riigi tasandil on jäätmereformi edukust ja mõju kommunikeeritud vastuoluliselt. Veel 2024. aasta kevadel kinnitas Kliimaministeerium, et reform ei too kodumajapidamistele kaasa märkimisväärset rahalist koormust. Ka 2024. aasta novembris avaldatud ministeeriumi analüüsides lükati ümber väited, nagu tooks reform kaasa hindade kasvu.

Detsembris, vahetult enne seaduse vastuvõtmist Riigikogus, selgitas Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaaniso riigieelarve kontrolli erikomisjonile, et ühiskonna koondkulud jäätmemajandusele ei tohiks pärast reformi muutuda, kuna süsteemis leidub palju ebaefektiivsust. Erinevad erialaliidud, sealhulgas Toiduliit ja Ringmajanduse Ettevõtete Liit, olid aga juba varasemalt hoiatanud, et kavandatavad muudatused suurendavad ettevõtete kulusid ja mõjutavad otseselt teenuste ja kaupade hindu.

Uus reaalsus ettevõtetele

Ettevõtjate jaoks ei piirdu mured vaid otsese prügiveo hinnatõusuga. Uus kord muudab oluliselt ka pakendite käitlemist, kus kulud kasvavad prognooside kohaselt mitmekordselt. Kuna vastutustundlik tootja peab need kulud katma, kajastub see vältimatult toodete lõpphinnas. Lisaks on muutunud lepingulised suhted: kui varem sõlmisid ettevõtted jäätmeveo lepinguid teenusepakkujatega, siis nüüd on paljudes omavalitsustes see protsess tsentraliseeritud, tuues kaasa segadust erinevate hinnakirjade ja üleminekuperioodidega.

Kuigi eesmärk liikuda ringmajanduse suunas on vajalik, on praegune rakendusmeetod tekitanud usalduskriisi. Kui kodanikud ja ettevõtjad said lubaduse, et reform on neutraalne, siis saabuvad arved on sellele tunnistuseks, et tegelik majanduslik mõju on olnud oluliselt suurem.