Katastroofilised metsapõlengud Gironde’is: miks Prantsusmaa suurim mets muutus põrguks

Prantsusmaa Gironde’i piirkonnas puhkenud massiivsed metsapõlengud sundisid evakueeruma inimesi ja hävitasid metsa. Teadlaste hinnangul oli katastroof tingitud männimonokultuuri haavatavusest ja süvenevatest kliimamuutustest.

Gironde’i piirkonnas Prantsusmaal möllanud hiiglaslikud metsapõlengud on jätnud maha rüüstatud maastiku, sundides evakueeruma inimesi. Juuli lõpus, täpsemalt 22. juulil puhkenud tulekahju, mis sai alguse Saumose küla lähedal Bordeaux’st läänes, on kujunenud riigi ajaloo üheks suurimaks keskkonnakatastroofiks, ulatudes oma mõjult kaugemale kui ükski varasem sarnane sündmus.

Piirkonna haavatavus ulatub tagasi 1857. aasta dekreedini, millega keiser Napoleon III käskis kuivendada soised alad ja istutada need täis merimände. See muutis kunagised märgalad Euroopa suurimaks inimtekkeliseks metsaks, kuid lõi ühtlasi tuleohtliku monokultuuri. Ligikaudu 90% metsadest koosneb mändidest, mille vaigune puit ja tuleohtlikud käbid toimivad kui süütevedelik, soodustades tule levikut ka piirkondades, mis peaksid tavapärastes oludes toimima looduslike tõketena.

Kliimamuutuste ja hooldusvigade sünergia

Pärast kolmenädalast kuumalainet puhkenud tulekahju levis äärmise kiirusega, haarates enda alla metsa. Tugev tuul ja erakordne kuivus soodustasid leekide liikumist, mis jõudsid mõne päevaga ka Cap Ferreti poolsaareni. Kokku on Hispaaniat ja Prantsusmaad tabanud suvepõlengute tõttu evakueeritud inimesi, mis on ulatuslikum rahuaja elanikkonna ümberasustamine Euroopas.

Ekspertide sõnul tekkisid tulekahjude käigus erakordselt võimsad pürokumulonimbus-pilved. Need suitsusambad ulatuvad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse ja loovad omaette ilmaolud, mis võivad tekitada välku ja süüdata uusi tulekoldeid. Keskkonnakahjusid võimendas asjaolu, et 1857. aastast alates on atmosfääri paisatud 1,85 triljonit tonni süsinikku, mis on Euroopat soojendanud 2,4 kraadi võrra, suurendades äärmuslike kuumalainete riski.

Ehkki leegid on nüüdseks peatatud, seisab metsa ees vaevarikas taastumisperiood. Metsateadlased hoiatavad, et põlenud puit võib kahjustada ka säilinud puid. Ilma muudatusteta metsamajanduses ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseta prognoositakse, et sarnased katastroofid võivad Euroopas tulevikus sageneda.