Katarina Papp: Eestis peab söödava toidu annetamine saama igapäevaseks praktikaks

Eestis tekib igal aastal 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligi pool on endiselt söömiskõlblik. Uus planeeritav jäätmeseaduse muudatus seab eesmärgiks toidukao vähendamise ja annetamise süstematiseerimise.

Eesti toidusüsteem toodab aastas ligikaudu 167 000 tonni jäätmeid. Sellest mahust umbes 80 000 tonni on toit, mida oleks veel saanud tarbida, kuid mis on erinevatel põhjustel prügikasti rännanud. See kogus vastab teoreetiliselt ligikaudu 100 000 inimese aastasele toidutarbele. Toiduraiskamine ei ole vaid majanduslik küsimus, vaid ressursside raiskamine, tootmiseks kulunud vesi, maa, energia ja tööjõud muutuvad väärtusetuks, kui lõpptoode visatakse minema.

Söömiskõlblik toit ei ole jäätmed

Tootmis- ja tarneahelas tekib ülejääke paratamatult, isegi hoolika planeerimise korral. Sündmused, nagu näiteks laulu- ja tantsupidu, näitavad, et kui logistika ja koostöö on läbi mõeldud, saab ka suures mahus ülejäävat toitu, antud juhul 8700 liitrit suppi, abivajajateni toimetada. Eesti Toidupank on seda praktikat edukalt vedanud, jaotades 2024. aastal ligikaudu neli miljonit kilogrammi toitu enam kui 15 000 inimesele nädalas. Kogukondlikud initsiatiivid, nagu toidukapid ja päästetud toidu edasimüük, täiendavad seda võrgustikku, kinnistades ühiskonnas arusaama toidu väärtusest.

Seadusemuudatus sunnib süsteemsusele

Kliimaministeeriumi algatatud jäätmeseaduse muudatused seavad selged sihid. Aastaks 2030 peab toidujäätmete teke tööstuses kahanema vähemalt kümne protsendi võrra ning jaemüügis, toitlustuses ja kodumajapidamistes tervelt 30 protsendi võrra võrreldes 2021.-2023. aasta keskmisega. Need nõuded ei ole pelgalt numbrid paberil, vaid sunnivad ettevõtteid oma protsesse ümber hindama.

Eelnõu toob olulise nõude suurettevõtetele: nad peavad avalikustama andmed annetatud toidu mahu kohta ja tegema toidupangale ettepaneku koostöölepingu sõlmimiseks. Praegune olukord, kus toidu päästmine sõltub vaid konkreetse töötaja initsiatiivist, ei ole jätkusuutlik. Süsteemne koostööleping toetab toiduohutuse ja vastutuse jaotuse paremat korraldamist. Toidujäätmete hierarhia suunab eelistama esmalt inimtarbimist, seejärel loomasööta ja alles viimases järjekorras kompostimist või energiatootmist.